Vääriselupaikade koolituse II etapp Raplamaal

Blogi
09.07.2015
Ants Animagi looduskaitsespetsialist
looduskaitsespetsialist

Seekord oli koolituspiirkonnaks Raplamaa, ööbimiskohaga Toosikannu
puhkekeskuses. Peamiselt tutvustati loometsade ja laialehiste metsade
vääriselupaiku, soontaimi ja samblikke. Ka mõned samblaliigid olid vaatluse all.

VEP-koolituse teine etapp toimus ühele grupile 29-30. juunil ning teisele grupile 01-02. juulil.
Raplamaal olid koolitajateks Aivar Hallang, Ahto Täpsi, Toomas Hirse ning Ede Oja.
Allpool on valik pilte toimunust:


Aivar Hallang räägib kopsusamblikust. Koolitus algas Varbola linnuse alalt.


Toomas Hirse selgitab hariliku käoraamatu tunnuseid. Kokku nägime ligi kümmet erinevat orhideeliiki. 


Raplama loometsades leidub kroonliudikut.


Õnnestus näha ka vaskussi.


Mõningaid samblaid tuleb uurida luubiga.


Punetav vistarsamblik. Sisaldab rodokladoonhapet,  mis annab viljakehade ja talluse vigastatud kohtades punast värvi (pildil näha).


Kollane lõhnasamblik.


Ede Oja selgitab narmas-, habe- ning lõhnasamblike tunnuseid ja erinevusi.


Edasi, järgmisse vaatluskohta.


Koorepragudest nuisamblikku otsimas.


Ahto Täpsi (ees paremal) näitab VEP tunnuseks olevat samblaliiki.


Teel külastati ka üht hiiemäge (maaomaniku loal).


Väikesed varjusamblikud (või oli siin midagi muud)?


Samblike uurimine soostunud metsas.


Kännukatik.


Mingi sammal on lähemalt uurimisel.


Leiti ka kuusetaelik – VEP tunnuseks olev seen.


Jalaka-kauss-samblik kasvas – paekiviseinal.

Ilm oli ilus ja koolitus sujus ladusalt. Tutvustatavat-õpitavat materjali oli piisavalt palju. Oli kordaläinud üritus. Suur tänu koolitajtele!

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026