Vaata, kuidas huulhein kärbseid sööb

Blogi
09.09.2014
merike.bezrodnaja

Ümaralehine
huulhein (Drosera rotundifolia) on
väike rabades turbasel pinnal kasvav õistaim, kes saab toidulisa putukaid
“süües”.

Huulheina ümaraid lehti katavad
liikumisvõimelised ja kleepuvat nõret eritavad karvakesed ehk tentaaklid.
Karvakeste tipus olevate kleepuvate tilgakeste külge takerdunud putukas
lükatakse kombitsaina liikuvate karvade abil lehelaba keskel olevale pinnale ja
seejärel koolduvad tentaaklid ümber saagi kindlasse haardesse. Nõnda
pistetaksegi ohver nahka valke lagundavate ensüümide toimel. Kui putukas on
seedunud, siis liiguvad tentaaklid uuesti oma tavapärasesse asendisse.

Videost on näha huulheina
tegemistest kahe ööpäeva jooksul. Võtab üsna pika aja enne, kui taim hakkab
lehe keskele sattunud putukale reageerima. Näib aga, et lehe servades olevad
pikad tentaaklid suudavad end üsna kiiresti liigutada. Video lõpus kahe
karvakese külge kinni lennanud kärbes tõsteti lehe keskosa suunas vaid umbes 3 minutiga.
 



Eestis on koguni viis
putukatest toituvat taimeliiki. Lisaks kõige sagedamini esinevale ümaralehisele
huulheinale on veel pikalehine huulhein, alpi ja harilik võipätakas ning palju
vähem tuntud vees elavatest putukatest toituv harilik vesihernes.

Hariliku vesiherne
putukapüünis.



Harilik
võipätakas koolutab oma kleepuva lehe ümber putuka
.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026