Väike suur kanjon

Blogi
18.09.2015
merike.bezrodnaja

Rõuge ürgoru matkaraja
ühes otsas on Ööbikuorg, sünkjas Rõuge Suurjärv ning puristavad vesioinad
Tindiorus; raja teisest otsast leiame aga Hinni kanjoni.

Juba varsti, kui puude
okstel on veel veidi värvilisi lehti, muutub kanjon eriti kauniks ja igas sopis
hästi vaadeldavaks. Seejärel on parim aeg külastamiseks enne kevadet, kui lehed
hiirekõrvus.

Võrreldes oma suure nimekaimuga
seitsme maa ja mere taga (nt Grand Canyon) on meie väike loodusime pisike, kuid
Eesti mastaabis suur ja unikaalne.

Hinni kanjon.

Hinni kanjon on 15-20 m
sügavune ja umbes 200 m pikkune sälkorg, kus paljanduvad Devoni ajastu Gauja
lademe alumise osa Sietani kihistiku liivakivid. Eestis on ainult siin võimalik
vaadata selle ajastu lademe kõige paremini eksponeerunud liivakivipaljandit.

Kanjonisse laskudes on selle
laius ülesvoolu 6-10 m, mis kitseneb kuni 3 m laiuseks ja kitsamaks, lumma lisavad
kanjonile langenud puud.

Kanjoni põhjas voolab kiirevooluline
Enni oja, mis suubub lähedasse Kahrila järve.

Kanjonis on vaikne, hämar
ja jahe ning matkajale võib esmapilgul tunduda, et ta on kõrgete
liivakivimüüride vahel ihuüksi. Võttes aega vaikselt seista, kuulata ja
jälgida, mõistame, et selles orus on ka elanikud. Kanjoni nõlvadel ja põhjal võib
silmata krõbistavaid pisinärilisi ja karihiiri, kallastel rebast-jänest, üle
langenud puude tõttavaid oravaid, veel võib kuulda sel kevadel sündinud noorte väike-lehelindude
kevadiselt kostuvaid hääleharjutusi. Siin esineb liivakivitaimestiku
kasvukohatüüp, kus peamiselt liivakivipaljanditel kasvavad mitmed haruldased
samblaliigid.

Hinni allikas

Kanjonikülastuse
lõpetuseks tasub end kosutada tillukesel allikal, millele on omistatud
noorendavat ja ravivat toimet. Mine sa tea, sest Hinni kanjoni suurt venda
Ameerikas pidasid kohalikud põlisrahvad pühaks.

Hinni kanjon.

Kanjonid – nii suured kui
väiksed, nii meil kui mujal – on tiivustanud inimesi jalustrabavat kunsti looma,
aga kahjuks on kanjoni seintele end abitute kritseldustega jäädvustanud
kaaskodanikud, kes ilmselt sel viisil surematuse poole pürgivad. Ole sina kena
ja ära tee nii, sest mitte kedagi ei huvita see, et just sina siin käisid.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees

Kasulik teadmine: männikärsaka kahjustusi ei vähenda raiesmiku uuendamise edasilükkamine

Senine metsanduslik koolitarkus ütleb, et männikärsaka kahjustuste riski maandamiseks ei tasu värsketele raiesmikele uusi puid enne kahte-kolme aastat istutada. RMK metsakasvatustalituse analüüs seevastu näitas, et raiesmike üheks vegetatsiooniperioodiks seisma jätmine ei anna eelist – männikärsaka kahjustusi on peaaegu samas suurusjärgus nii esimesel kui ka teisel aastal ja sellega riski ei vähenda.
17.02.2026
Uudis

Maahommik käis uurimas, kust saab mets alguse

Laupäeval, 14. veebruaril ETV eetris olnud Maahommikus korjasid saatejuht Kerli Dello ja taimlajuht Margret Ruuto üheskoos Kullenga männiseemlas käbisid, et anda televaatajaile aimu, milliseid töid tehakse riigimetsa kasvatamise nimel.
17.02.2026