Väike vilgas rähn
Blogi
02.02.2015
Varblasestki
väiksem väike-kirjurähn (Dendrocopos
minor) näitab end harva. Üle Maarjamaa vähearvukalt levinud ja lisaks väga varjatud
eluviis kahandavad veelgi võimalust kohata seda Euroopa pisimat rähni.
Praegu,
raagus puude aegu võib õnnekorral püsimatut linnukest tüvedel ja okstel
vilksatamas näha. Väike-kirjurähn liigub toiduotsinguil peaasjalikult ranniku
ja jõgede kallastel kasvavatel lehtpuudel, sagedamini sangleppadel. Talvel
käivad nad roostikus noolimas pillirookõrtel talvituvaid putukavastseid ja
-nukkusid.
Suurem sugulane ja kõige
tavalisem rähniliik – suur-kirjurähn.
Väike-kirjurähn ja
meremüha
Meie suurim rähn on
hakist tublisti kogukam – musträhn.
Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis
Kikepera looduskaitsealal jätkuvad märgade metsade taastamistööd
Kikepera looduskaitsealal jätkuvad alates tänasest (10.08.26) tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks. Tööde eesmärk on peatada kuivenduse tõttu kahjustada saanud märgade metsade hävimine ja luua soodsad tingimused elupaikade ja kaitsealuste liikide tervenemiseks.
Blogi
Maastik mäletab: Saksamaa tudengid tutvusid Eesti märgalade taastamise looga
Juuli lõpus külastas Läänemaal asuvat Leidissood 21-liikmeline Saksamaa tudengite ja õppejõudude rühm Greifswaldi Ülikoolist, et tutvuda Eesti märgalade taastamise kogemusega. Õppeekskursiooni juhtis professor Gerald Jurasinski koostöös Michael Succowi Fondiga.