Väikekiskjate ohjamise esimene aasta näitab kähriku suurt arvukust
Lõppenud
jahihooajaks jagas RMK jahindustalitus välja täiendavalt püüniseid, et
intensiivistada kähriku ja nugise püüki Saessaare, Teesoo ja Sirtsi jahialadel.
See peaks aitama selgitada, et mil määral võib väikekiskjate ohjamine suurendada
metsise pesitsemisedukust. Kokku püüti 4 rebast, 34 metsnugist ja 48 kährikkoera.
Kõikidel ohjamisaladel tegin 2017 ja 2018 aasta talvedel
jäljeloendust, et hinnata kiskjate ja saakloomade arvukust. Kui 2017. aasta väga
pehmel talvel oli sagedasti näha ka kährikute jälgi, siis 2018 suhteliselt
pakaseline veebruar sundis kährikud redutama urgudes. Selle liigi arvukuse kohta
saabki ehk kõige parema ülevaate vaid püügiandmete põhjal. Jäljeloenduse ja 2017 suvel tehtud pesarüüstekatse tulemuste
abil sain anda jahimeestele soovitusi püüniste paiknemise kohta. Nii mõnigi
püünis osutus vägagi „produktiivseks“. Järgneval kaardil on näidatud püüniste ligikaudsed asukohad Saessaare ja Teesoo jahialadel. Püüniseid tähistavate mummude suurus iseloomustab püütud isendite arvu, värv aga seda, et keda püüti. Lisaks on kaardile märgitud jäljeloenduse marsruutidel registreeritud nugiste jäljeread.
Erinevalt kährikust saab nugise arvukusest ülevaate
lumele jäetud jälgede põhjal. Tundub, et nugise jaoks on 2017-2018 olnud hea
aasta ning nende asurkond on suurenemas (vähemalt kõnealustel ohjamisaladel).
Eriti nugiserohke kant paistab olevat Öördi idaserv.
Kuigi metsise puhul arvatakse, et nugis sööb eelkõige mune ja poegi, on siiski
teateid, et nugise saagiks võib sattuda isegi metsisekukk. Nugis on kährikuga
võrreldes ka ettevaatlikum ning uutesse püünistesse eriti ei kipu. Seetõttu oli
mõneti üllatav, et Saessaare ohjamisalal läksid nii mõnedki nugised kährikutele
mõeldud puuridesse. Küllap oli tegemist kogenematute noorloomadega.
Üldiselt
tundub, et lisaks suurele munade/poegade suremusele on ka täiskasvanud
metsistel üsna suur võimalus sattuda kiskja kihvade-küüniste vahele. Eriti
mängupaikade ümbruses võib tihti leida värskeid ja mulluseid murdeid. Arvestades,
et kiskjate arvukus on 20 sajandi jooksul 10 või isegi 100kordistunud, siis võib
pakkuda välja hüpoteesi, et metsisemängude keskmise suuruse vähenemine on metsiste
ootuspärane vastureaktsioon suurenenud kisklussurvele. On ju teada-tuntud tõsiasi, et metsa loomadel on
kasulik suurenenud kiskluse tingimustes hajuda, samas kui avamaastikul tasub
koguneda tihedamatesse gruppidesse. Iseasi, et kas kanalistelt tasub oodata
loogilist ja ootuspärast reaktsiooni.
Sellest Puhatu LKA põhjaservas toimetanud metsisekukest oli üheks kenaks aprillihommikuks alles jäänud peotäis sulgi ja paar hunnikut kiskja ekskremente. Viimased võivad muidugi olla ka sekundaarsed.
