Valaste juga on kõrgeim

Blogi
21.12.2021
RMK

 

Ida-Virumaal on mõned päevad enne astronoomilise talve algust lumerohke ja talvine. Valastel sajab lund järjest juurde ja mere horisont on vaevu aimatav. Juga ise on jäine, vee sulinat on kuulda, aga vaba vee kosena langemist polegi märgata, vesi langeb varjatult kuskil jääpurikate taga ja vahel. Põhjakaarest puhuva tuule ja tõusva õhuvoolu tõttu lendu tõusnud veepritsmed on katnud paksu jääkihiga kose suudmes kasvavate põõsaste ja puude oksad. Neid jääskulptuure on uhke vaadata oja kohal olevalt platvormilt.

 

 

Valaste juga tekkis maaparandustööde käigus
veidi üle 150 aasta tagasi, mil ümbruskonna väikeste soode kuivendamiseks murti
paeplatoosse kuni klindi servani 2 m sügavune kraav. Valaste juga on Eesti ja Baltimaade kõrgeim
juga – selle vesi langeb ligikaudu 28 m
kõrguselt.

Vahetult peale Balti jääpaisjärve veetaseme
järsku alanemist võisid mitmed Põhja-Eesti jõgede joad sarnaneda selle
tehisjoaga, olles muidugi palju võimsamad. Sel ajal jõed alles hakkasid kulutama klinti, millega
nad tänaseks on jõudnud juba kilomeetrite kaugusele sisemaale.

Noor Valaste juga on alles alustanud
sälkorukese uuristamist. Vaid nõgu klindi seinas annab tunnistust pikaajalisest
protsessist. Mida aeg edasi, seda sügavamale klinti lõikub sälkoru alge – kui
vaid vett jätkuks. Siin on väga hästi jälgitavad Alam-Kambriumi ja
Alam-Ordoviitsiumi liivakivid.

Suuremal osal Soome lahte suubuvatel jõgedel
ja ojadel on oma väiksem või suurem juga. Nii asub ka 97 km pikkusel Põhja-Eesti
pikimal Jägala jõel oma juga, mis on
Eesti kõrgeim ja veerohkeim looduslik jõeastang. Joa kõrgus on 8,1 m ja laius
veerikkal ajal 60–70 m. Jägala juga on hakanud tasapisi taanduma sisemaa suunas
4500 aastat tagasi alates Limniamere algusajast, jättes endast maha 280 m
pikkuse ja 12–14 m sügavuse kanjoni.

Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025
Uudis

Tuulealade oksjonil laekus pakkumisi 17 arendusalale

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
13.02.2025