Valus katsumus – Aegviidu metsapõleng

Blogi
14.01.2019
RMK

Tänavusuvine Aegviidu lähedal puhkenud põleng haaras ligi 180 hektarit metsamaad, mille kustutamiseks kulus lausa 11 päeva. Nüüdseks on põlenud puud maha raiutud ning kevadel pannakse sinna kasvama uus metsapõlv.

Tekst: Kristiina Viiron 
Fotod: Kristiina Viiron, Arno Mikkor 
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

Tuli ei halasta.
Tuli ei halasta.

Varem on riigimets põlenud suurematelgi pindadel, palju kordi näiteks Vihterpalus, kus kümme aastat tagasi sai tulest haaratud 800 hektarit, ning Agusalus, kus lõõmas üle tuhande hektari, kuid Aegviidu põleng on suurim majandusmetsa haaranud tulekahju.

Praaker Aivar Lagenõmm tunnistab, et põlenud metsa raietööde korraldamist ei ole tal enne ette tulnudki. Selle tarvis tuli langetustraktori juhte eraldi koolitada, sest tavalise lõikusmaatriksi järgi ei saa puid, millest tuli on üle käinud, lõigata. Üldse jääb lõikamata paberipuit, sest tselluloosi tulest puututud puidust toota ei saa. Alles jäävad latt, palk ja küte ning enamikus palgiks ja kütteks lageraiega lõigatigi. Sealjuures eristati palki lõigates söestunud koorega ja tahmunud koorega puitu.

Enne raietööde algust tuli ära oodata vihmasadu, mis tahma kinni lööks. Kõigepealt aga läksid metsa taksaatorid, et panna kirja kahjustuse ulatus ning ka see, millist sortimenti põlenud metsast lõigata annab.

Igas vanuses

Tuleroaks langes igas vanuses metsa. Nii metsakultuure, noorendikke, keskealisi, valmivaid ja küpseid metsi kui ka lagedaid alasid, kus hiljuti oli just lageraie tehtud.

23 hektaril põlesid vaid raiejäätmed,“ märgib Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal. „Need alad pidid kultuuri alla minema ja nüüd lähevadki.“

Hulga jäi tulle ka niisuguses vanuses metsakultuure, mida pidi just metsaks ringi arvestatama. „Nüüd pole neist midagi enam näha, on juurikani ära põlenud,“ täheldab Kirde regiooni metsakasvataja Tiit Ruus.

See, et tuli nii laiali läks, teeb meeste meele mõruks, sest esimesel põlengupäeval jättis päästeamet kustutustööd ööseks pooleli.

Ühtlasi levis tuli järgmistel päevadel latvasid mööda, mis päästeameti hinnangul neljakordistas põlenguala kõigest paari tunniga. „Ladvatuli on harv nähtus, aga siin oli,“ nendib Paal.

Piirkonna raieplaanid lööb säärane ulatuslik tulekahju nagu tormgi mitmeks aastaks sassi, sest suur osa põlenud metsast poleks niipeagi raiesse läinud, rääkimata sellest, et saaks korraga raiuda ligi 150hektarilist lanki. Nüüd saab sealkandis tulevikus aga kasvama ligi poolteistsada hektarit ühevanust metsa.

Puid hakkab RMK istutama kevadel. Ala uuendatakse suuremalt jaolt männiga, kuid kolmandik ka kuusega. Kask tuleb looduslikultki – seda, kui suur on looduse jõud, sai näha juba mõni nädal pärast seda, kui tulele oli piir pandud. Süsimustaks põlenud kasekändude ja tüvede kõrvalt sirgusid pinnasest rohelised kasevõrsed.

Ruus märgib, et kevadine istutus nii suurel alal saab olema tõsine väljakutse. Esiteks tuleb ju istutada ka sellele 400 hektarile, mis ilma põlengutagi on plaanis uuendada. Teiseks tuleb leida hulk istutajaid, kes sel suurel alal töötama hakkaks. Otse RMK istutajaid enam palgata ei saa, vaid need tuleb leida riigihankega. Varem pole see nii olnud, seetõttu ei teagi Ruus praegu arvata, kuidas kõik sujuda võiks.
Aegviidu põlenguala. Edaspidi saab siin kasvama ligi 150 hektarit ühevanust metsa.
Aegviidu põlenguala. Edaspidi saab siin kasvama ligi 150 hektarit ühevanust metsa.

Müügiga muret polnud

Muret, et põlengualalt raiutud puitu kuskile müüa ei saa, RMK tundma ei pidanud, sest kohalikud saeveskid huvitusid materjalist juba enne, kui RMK oskas vastata, millist sortimenti sealt üldse tulemas on.

„Samal ajal otsisime muidugi vastust, et kas söestunud koorega puit sobiks ka muuks kui vaid madalakvaliteediliseks palgiks,“ meenutab puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi. Õnneks sobis ja saeveskid said sellest toota suhteliselt hea kvaliteediga saematerjali.

Kuigi söestunud koore all on puit tulest enamjaolt puutumata, jääb sellise hind tavapärasest 20% madalamaks. Kaubi sõnul on sel mitu põhjust. Näiteks see, et saeveskid peavad põlenguala palkide saagimiseks võtma eraldi aja ning pärast seadmed tahmast puhastama. Ühtlasi ei saa söestunud koorega nottidest lõigata küljelaudasid ja poomkantset materjali. Saagimisel tekkivaid kõrvaltooteid – tselluloosihaket ja saepuru ei saa edasi müüa, vaid tuleb tööstusel endal kütteks ära kasutada. Samuti jääb oht, et lauad võivad kuivatades kõmmelduda.

RMK müüs palki kolmele saeveskile, suurema osa ASile Aegviidu Puit, mis paikneb sealsamas lähedal ning kus saetakse ka peenikest palki, mida tuli noorest metsast ohtralt.

Tahmunud ja tahmumata puit sorteeriti eraldi.
Tahmunud ja tahmumata puit sorteeriti eraldi.

Kaks metsatükki kaitse alla

Aegviidu põlengualale ja selle piirile moodustas RMK kaks vääriselupaika (VEP), üks suurusega 7,7 ja teine 8,5 hektarit.

Esimesel neist kasvavad RMK looduskaitsespetsialisti Leevi Krummi sõnul üle 130 aasta vanused männi-kuuse-kase segametsad. „Alusmetsas leidub näiteks pihlakat, toomingat, paakspuud, tamme ning järelkasvu rindes kuuske ja kaske. Metsad on oma struktuurilt mitmekesised – seal esineb suuremaid ja väiksemaid häile, puud on esimeses rindes erivanuselised ning puistus on paiguti metsatulekahju värskeid jälgi,“ selgitab Krumm, miks ala vääriselupaigaks määrati.

Peale selle on alal palju väga hea kvaliteediga surnud puitu, seda nii lamapuidu, tüügaste kui ka seisvate surnud puudena, kusjuures surnud puit on väga erinevas lagunemisastmes. Näha on palju puiduseeni ning äratuntavalt on esindatud üksikud väga vanad eelmise metsapõlvkonna puud: kased, kuused ja männid.

„Samuti leidub seal vääriselupaikade tunnusliike, nagu kännukatik, volt-tardnahkis, roostetorik ja lõhetümak. Ja männitaelik, mis ei ole küll ametlik VEPi tunnusliik, ent teda peetakse üheks vanametsa tunnusliigiks.

Teisel, 8,5hektarilisel VEPil kasvavad 124 ja 157 aasta vanused männikud, vähesel määral leidub esimeses rindes ka kuuske.

Krumm märgib, et alusmets suuremalt jaolt küll hävis tules, kuid seal, kuhu tuli ei jõudnud, leidub näiteks pihlakat, paakspuud, toomingat. Järelkasvus domineerivad kuusk ja kask.

„Puistute esimene rinne on vanuseliselt ebaühtlane, lamapuitu leidub väga mitmesugustes lagunemisastmetes – nii värsket, surnud puitu kui ka juba väga pehkinud ning pehmet puitu,“ iseloomustab Krumm. Kuna suurem osa sellest VEPst on saanud tulekahjustusi, suureneb surnud puidu kogus ajaga kindlasti.

Ka sellel VEP-l kasvab tulest puutumata osal vääriselupaikade tunnusliik kännukatik ning männitaelik.

Krumm kinnitab, et tulekahju lisas mõlemale alale tublisti väärtust, sest loob elupaigad liikidele, kes on kohastunud just põlenud (surnud) puidule ja keskkonnale. „Näiteks on lootust tulevikus seal kohata männi-soomussamblikku või süsijooksikut,“ märgib ta.

Ligi kaks nädalat pärast põlengut pistsid kasevõsud juba ninad välja. Foto on tehtud 4. juulil.
Ligi kaks nädalat pärast põlengut pistsid kasevõsud juba ninad välja. Foto on tehtud 4. juulil.

Põlenud ala arvudes

Põlenud alalt raiuti 17 404 tihumeetrit puitu. Sealhulgas 8618 tm männipalki ja 1126 tm kuusepalki.

Männiküttepuitu tuli alalt 5624 tm, kuusekütet 170 tm, muud liiki kütet 842 tm ning energiapuitu 705 tm.

Männilatti saadi alalt 858 tm, kuuselatti 167 tm.

Allikas: Kirde regiooni juht Avo Siilak

Aegviidu metsapõleng


Allikas: Päästeamet

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025
Uudis

Tuulealade oksjonil laekus pakkumisi 17 arendusalale

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
13.02.2025