Tänavusuvine Aegviidu
lähedal puhkenud põleng haaras ligi 180 hektarit metsamaad, mille kustutamiseks
kulus lausa 11 päeva. Nüüdseks on põlenud puud maha raiutud ning kevadel
pannakse sinna kasvama uus metsapõlv.
Tekst: Kristiina Viiron Fotod: Kristiina Viiron, Arno Mikkor Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees
Tuli ei halasta.
Varem on riigimets põlenud suurematelgi pindadel, palju
kordi näiteks Vihterpalus, kus kümme aastat tagasi sai tulest haaratud 800
hektarit, ning Agusalus, kus lõõmas üle tuhande hektari, kuid Aegviidu põleng
on suurim majandusmetsa haaranud tulekahju.
Praaker Aivar Lagenõmm tunnistab, et põlenud metsa raietööde
korraldamist ei ole tal enne ette tulnudki. Selle tarvis tuli langetustraktori
juhte eraldi koolitada, sest tavalise lõikusmaatriksi järgi ei saa puid,
millest tuli on üle käinud, lõigata. Üldse jääb lõikamata paberipuit, sest
tselluloosi tulest puututud puidust toota ei saa. Alles jäävad latt, palk ja
küte ning enamikus palgiks ja kütteks lageraiega lõigatigi. Sealjuures eristati
palki lõigates söestunud koorega ja tahmunud koorega puitu.
Enne raietööde algust tuli ära oodata vihmasadu, mis tahma
kinni lööks. Kõigepealt aga läksid metsa taksaatorid, et panna kirja kahjustuse
ulatus ning ka see, millist sortimenti põlenud metsast lõigata annab.
Igas vanuses
Tuleroaks langes igas vanuses metsa. Nii metsakultuure,
noorendikke, keskealisi, valmivaid ja küpseid metsi kui ka lagedaid alasid, kus
hiljuti oli just lageraie tehtud.
23 hektaril põlesid vaid raiejäätmed,“ märgib Kirde regiooni
metsakasvatusjuht Ilmar Paal. „Need alad pidid kultuuri alla minema ja nüüd
lähevadki.“
Hulga jäi tulle ka niisuguses vanuses metsakultuure, mida
pidi just metsaks ringi arvestatama. „Nüüd pole neist midagi enam näha, on
juurikani ära põlenud,“ täheldab Kirde regiooni metsakasvataja Tiit Ruus.
See, et tuli nii laiali läks, teeb meeste meele mõruks, sest
esimesel põlengupäeval jättis päästeamet kustutustööd ööseks pooleli.
Ühtlasi levis tuli järgmistel päevadel latvasid mööda, mis
päästeameti hinnangul neljakordistas põlenguala kõigest paari tunniga.
„Ladvatuli on harv nähtus, aga siin oli,“ nendib Paal.
Piirkonna raieplaanid lööb säärane ulatuslik tulekahju nagu
tormgi mitmeks aastaks sassi, sest suur osa põlenud metsast poleks niipeagi
raiesse läinud, rääkimata sellest, et saaks korraga raiuda ligi 150hektarilist
lanki. Nüüd saab sealkandis tulevikus aga kasvama ligi poolteistsada hektarit
ühevanust metsa.
Puid hakkab RMK istutama kevadel. Ala uuendatakse suuremalt
jaolt männiga, kuid kolmandik ka kuusega. Kask tuleb looduslikultki – seda, kui
suur on looduse jõud, sai näha juba mõni nädal pärast seda, kui tulele oli piir
pandud. Süsimustaks põlenud kasekändude ja tüvede kõrvalt sirgusid pinnasest
rohelised kasevõrsed.
Ruus märgib, et kevadine istutus nii suurel alal saab olema
tõsine väljakutse. Esiteks tuleb ju istutada ka sellele 400 hektarile, mis ilma
põlengutagi on plaanis uuendada. Teiseks tuleb leida hulk istutajaid, kes sel
suurel alal töötama hakkaks. Otse RMK istutajaid enam palgata ei saa, vaid need
tuleb leida riigihankega. Varem pole see nii olnud, seetõttu ei teagi Ruus
praegu arvata, kuidas kõik sujuda võiks.
Aegviidu põlenguala. Edaspidi saab siin kasvama ligi 150 hektarit ühevanust metsa.
Müügiga muret polnud
Muret, et põlengualalt raiutud puitu kuskile müüa ei saa,
RMK tundma ei pidanud, sest kohalikud saeveskid huvitusid materjalist juba
enne, kui RMK oskas vastata, millist sortimenti sealt üldse tulemas on.
„Samal ajal otsisime muidugi vastust, et kas söestunud
koorega puit sobiks ka muuks kui vaid madalakvaliteediliseks palgiks,“ meenutab
puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi. Õnneks sobis ja saeveskid said sellest
toota suhteliselt hea kvaliteediga saematerjali.
Kuigi söestunud koore all on puit tulest enamjaolt
puutumata, jääb sellise hind tavapärasest 20% madalamaks. Kaubi sõnul on sel
mitu põhjust. Näiteks see, et saeveskid peavad põlenguala palkide saagimiseks
võtma eraldi aja ning pärast seadmed tahmast puhastama. Ühtlasi ei saa
söestunud koorega nottidest lõigata küljelaudasid ja poomkantset materjali.
Saagimisel tekkivaid kõrvaltooteid – tselluloosihaket ja saepuru ei saa edasi
müüa, vaid tuleb tööstusel endal kütteks ära kasutada. Samuti jääb oht, et
lauad võivad kuivatades kõmmelduda.
RMK müüs palki kolmele saeveskile, suurema osa ASile
Aegviidu Puit, mis paikneb sealsamas lähedal ning kus saetakse ka peenikest
palki, mida tuli noorest metsast ohtralt.
Tahmunud ja tahmumata puit sorteeriti eraldi.
Kaks metsatükki
kaitse alla
Aegviidu põlengualale ja selle piirile moodustas RMK kaks
vääriselupaika (VEP), üks suurusega 7,7 ja teine 8,5 hektarit.
Esimesel neist kasvavad RMK looduskaitsespetsialisti Leevi
Krummi sõnul üle 130 aasta vanused männi-kuuse-kase segametsad. „Alusmetsas
leidub näiteks pihlakat, toomingat, paakspuud, tamme ning järelkasvu rindes
kuuske ja kaske. Metsad on oma struktuurilt mitmekesised – seal esineb
suuremaid ja väiksemaid häile, puud on esimeses rindes erivanuselised ning
puistus on paiguti metsatulekahju värskeid jälgi,“ selgitab Krumm, miks ala
vääriselupaigaks määrati.
Peale selle on alal palju väga hea kvaliteediga surnud
puitu, seda nii lamapuidu, tüügaste kui ka seisvate surnud puudena, kusjuures
surnud puit on väga erinevas lagunemisastmes. Näha on palju puiduseeni ning
äratuntavalt on esindatud üksikud väga vanad eelmise metsapõlvkonna puud:
kased, kuused ja männid.
„Samuti leidub seal vääriselupaikade tunnusliike, nagu
kännukatik, volt-tardnahkis, roostetorik ja lõhetümak. Ja männitaelik, mis ei ole
küll ametlik VEPi tunnusliik, ent teda peetakse üheks vanametsa tunnusliigiks.
Teisel, 8,5hektarilisel VEPil kasvavad 124 ja 157 aasta
vanused männikud, vähesel määral leidub esimeses rindes ka kuuske.
Krumm märgib, et alusmets suuremalt jaolt küll hävis tules,
kuid seal, kuhu tuli ei jõudnud, leidub näiteks pihlakat, paakspuud, toomingat.
Järelkasvus domineerivad kuusk ja kask.
„Puistute esimene rinne on vanuseliselt ebaühtlane,
lamapuitu leidub väga mitmesugustes lagunemisastmetes – nii värsket, surnud
puitu kui ka juba väga pehkinud ning pehmet puitu,“ iseloomustab Krumm. Kuna
suurem osa sellest VEPst on saanud tulekahjustusi, suureneb surnud puidu kogus
ajaga kindlasti.
Ka sellel VEP-l kasvab tulest puutumata osal
vääriselupaikade tunnusliik kännukatik ning männitaelik.
Krumm kinnitab, et tulekahju lisas mõlemale alale tublisti
väärtust, sest loob elupaigad liikidele, kes on kohastunud just põlenud
(surnud) puidule ja keskkonnale. „Näiteks on lootust tulevikus seal kohata
männi-soomussamblikku või süsijooksikut,“ märgib ta.
Ligi kaks nädalat pärast põlengut pistsid kasevõsud juba ninad välja. Foto on tehtud 4. juulil.
Põlenud ala arvudes
Põlenud alalt raiuti 17 404 tihumeetrit puitu. Sealhulgas
8618 tm männipalki ja 1126 tm kuusepalki.
Männiküttepuitu tuli alalt 5624 tm, kuusekütet 170 tm, muud
liiki kütet 842 tm ning energiapuitu 705 tm.
Männilatti saadi alalt 858 tm, kuuselatti 167 tm.
Allikas: Kirde regiooni juht Avo Siilak
Aegviidu metsapõleng
Kuigi avalikkus tunneb seda tulekahju Vikipalu
metsapõlenguna, puhkes põleng siiski Aegviidu lähedal.
Põleng sai alguse 10. juunil ja kestis 11 päeva.
Päästetöödel osales 37 komandot – 20 riiklikku ja 17
vabatahtlikku – 347 päästjaga (262 riiklikku ja 85 vabatahtlikku päästjat).
Peale selle aitasid kustutada veel 56 kaitseliitlast, 66 inimest
reservpäästerühmast ja 296 vabatahtlikku.
Kustutamisel kasutati 88 tehnikaühikut: 19 põhiautot, 2
vabatahtlike põhiautot. Samuti käis päästetöödel kohapeal 5 riiklikku ja 6
vabatahtlike paakautot. Kaasatud oli ka 5 ATVd, 1 riiklik ja 10 vabatahtlike
tulekustutusautot. Lisaks mitmesuguseid erisõidukeid/ konteinerveokeid, teisi
päästesõidukeid ja -konteinereid ning haagiseid.
Aegviidu tulekahju kustutamise hinnanguline maksumus on 260
000 eurot. Sellest personalikulud on 42 768 eurot, päästeameti kütus 21 097
eurot, politsei- ja piirivalveameti kütus 9146 eurot, pääsekomandode
remondikulud 11 490 eurot, vabatahtlike päästeseltside või -komandode
tehnika/varustuse remont 12 764 eurot. Pääsekomandode inventar läks maksma 37
083 eurot ning söök ja jook 21 091 eurot. Vabatahtlike päästeseltside või
-komandode kulud olid 91 228 eurot.
Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.