Veskijärvel on kõrede arvukus tõusuteel
Aastatepikkune töö kõrede elutingimuste parandamiseks Veskijärvel on hakanud vilja kandma.
Zooloog
Riinu Rannap andis teada, et ta käis 21.04.2020 öösel Läänemaal Veskijärvel
kõreseiret tegemas ja sai tulemuseks 117 laulvat isaslooma. Riinu sõnul pole
nii palju kõre isendeid Eestis kusagil kokku lugeda õnnestunud.
Edu on toonud nii luiteala laialdane avamine (puidu raadamine, põlendiku koristamine, juurimine, pinnase randaalimine) kui ka sigimisveekogude taastamine.
Riinu Rannap: “Nii meie enda, kui ka mujal maailmas tehtud uuringud näitavad, et kahepaiksete arvukuse suurenemise üheks võtmeteguriks on sigimisveekogude suur arv elupaigas.
Kui keegi veel kahtleb, et mis sellest suurepindalalisest kõre elupaikade taastamisest kasu on olnud, siis on tõestus nüüd küll selgelt olemas. Kui enne elupaikade taastamistööde algust 2010. aastal oli keskmine (ühe öö jooksul loendatud) isasloomade arv 14 (maksimum 18), siis pärast 2010. aastat on isasloomade arvukus olnud pidevas tõusutrendis (keskmimine 45 ja senine maksimum 69).”
Riinu paneb osalistele (Keskkonnaamet, RMK) südamele, et töö peab jätkuma. Randaalitud aladele kipub kanarbik taas peale tulema ning lombid vajavad puhastamist roost ja settest. Väga vajalik oleks luite põhjakülje puhastamine kanarbikust ja pealekasvavast võsast.
Esialgu muret tundma ei pea. Jätkuvalt on kavandatud lompide puhastamine settest ning pealetungiva kanarbiku randaalimine, et hoida luited lompide ümbruses avatuna.
Veskijärvel oleme töid kõre elutingimuste parandamiseks teinud mitmes järgus. Etappidena oleme puhastatud lompe, koristanud põlendikku, juurinud kände, randaalinud luiteid, kujundanud luidetevahelisi nõgusid sobivateks sigimisveekogudeks. Objekti pindala on 31 ha.
Tulekahjus hukkunud puud katavad sadu hektareid. Veskijärvel põles 2008. a üle 800 ha suurune ala.
RMK ja Keskkonnaameti töötajad kavandamas vajalikke töid kõre ja kivisisaliku elutingimuste parandamiseks. Elupaik on sobiv ka kaitsealusele kivisisalikule.
Surnud puudest puhastatud ja randaalitud 5,6 ha suurune ala.
Uus sigimisveekoguks kujundatud koht vahetult peale tööd 2018. a.
Sama koht 2020. a märtsis.
2018. a kujundatud uus sigimisveekogu. Esialgu oli vett vähe.
2020. a kevadel on vett küllaga.
November 2018. Koos Riinu ja Voldemar Rannapiga ning keskkonnaameti esindajatega vajalikke tegevusi kavandamas.
Märts 2020. Vanematesse sigimisveekogudesse on kasvamas pilliroog. Lombid puhastatakse.
Riinu Rannap: “Kui suudame Veskijärve luiteala avatuna hoida ja sigimisveekogud heas seisus, siis on sealse kõreasurkonna pikaajaline säilimine kindlalt tagatud.“
