Video: Hirved novembrikuus

Blogi
02.12.2024
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Hirveplatsil käib vilgas tegevus. Esimesed loomad saabuvad varakult – juba kella viie paiku tund-poolteist peale päikeseloojangut. Mõnel õhtupoolikul on nad tulnud veel varemgi. Öösel saalivad hirved vaheaegadega edasi-tagasi, on neid loomi, kes käivad öö jooksul mitu korda ja neid, kes ainult korra.

Novembrikuus on söödaplatsil käinud ligikaudu 30 erinevat hirveisendit, kellest pooled olnud hirvepullid ning pooled vasikatega hirvelehmad. Pullid ja lehmad koos vasikatega ning noorte pulksarvedega pullikestega elavad eraldi karjades, karjade kokkusaamiskoht ongi siin söödaplatsil. Kõige võimsamad pullid hoiavad omakorda teistest eraldi. Osa hirvi, kes toimetavad lähedalasuvate põldude peal, pole aga söödaplatsile seni ennast veel näidanudki. Kui ilm läheb talviselt külmaks, siis ehk leiavad tee kõrgema toiteväärtusega silo ja porgandite juurde ka need isendid, kes praegu tammetõrusid, veel leiduvat rohelist rohtu ja oksavõrseid söövad. Nii et uusi nägusid on varsti oodata! Oleks tore näha ka väga võimsate ja laiuvate harudega suurt hirvepulli. Medaliväärilisi siiski on juba platsi külastanud.

Hirvekarjad koos
Hirvekarjad koos

Hirved pole aga ainsad hingelised, kes on novembrikuus kaamera ette jäänud, terane silm näeb videost hiiregi ära. Tähelepaneliku vaataja sõnutsi olla rebane platsil ka ühe hiire püüdnud ja samasse silo sisse tallele pannud.

Halljänes
Halljänes

Ei mäleta, et üldse kunagi varem oleks hirveplatsil märgatud jänest, viimasel nädalal aga on mitmel korral tulnud siia uudistama halljänes, kes seni pole veel porgandisse hambaid löönud – ehk kogub julgust. Ühe sarvega metskits käib aeg-ajalt soola limpsimas ja silo näksimas.

Vaatame siis, mis kaamose aeg edasi toob…

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026