Mändjala piirkonda Saaremaal paigaldasime esmakordselt looduskaamera, mis püüab kajastada hirvede tegemisi jooksuajal. See on kindlasti paras väljakutse, mis ei näi olevat kergete killast.
Aga tahaks ju näha ka porgandite nosimise kõrval hirvedest enamat. Mis saab ühe aasta jooksul nende loomade elus olla veel sündmusterikkam ning põnevam aeg, kui seda pakub vägevate ja häälekate loomade trall pulmapeol? Vaatame, kuidas õnnestub.
Mõte ja unistus hirvede jooksuaega jälgivast kaamerast jääb juba kümne aasta taha, kui esmakordselt alustasime hirvede jälgimist kaameraga söödaplatsil. Nüüdseks on kaameral olemas eeldused, et loomi suure lageda kaugematest soppidest üles leida, mida võimaldab pöördkaamera ja kuni 40x zoom.
Möergav hirvepull
Lootustandev paik hirvede jooksuaegse käitumise jälgimiseks asub kohas, mille vahetus läheduses on kolm “patiauku”. Need on veidi mudased ja vesised lohukohad, milles hirvepullid jooksuajal püherdavad, et teha end muda ja uriinilõhnalise “parfüümiga” hirvelehmadele vastupandamatuks.
Murdunud sarvega pull
Esimesi harvasid ja tagasihoidlikke pullide möirgeid oli kuulda juba 5. septembril. Nüüd, tuulevaiksematel õhtu- ning öötundidel kostab pea lakkamatu möirgamine võimsalt ja nõudlikult. Hiljutine tugev tuul avatud maastikul kaamera ümber sundis hirvi sootuks vaikima ja püsima paigal, eemal kaamerasilmast. Samas mägrakaamera lähistel metsasel maastikul oli kuulda pidevalt jõulisi pullihääli.
Pull kahe lehmaga
Jooksuaja tippaeg on alles ees, seni pole veel kuuldud pullide sarveklõbinat, mis annab tunnistust hirvepullide omavahelisest pusklemisest-jõukatsumisest. Sõltuvalt ilmaoludest kestab hirvede jooksuaeg oktoobrikuu keskpaigani. Seniks püüame kajastada loomade pulmatralli ning selle lõppedes kolime taas hirveplatsile tolle kandi metsaelanikke jälgima.
Hirvelehm
PS: Seni on olnud hirvede jälgimiseks parim aeg alates kella 19-st kuni pimedani.
Aprilli esimese poole miinuskraadide taandumisel läksid riigimetsas hoogsamalt käima tööd uue metsapõlve rajamiseks. Üle Eesti jõuab tuhandete inimeste töö ja vaevaga mulda 20,3 miljonit noort puud.
