Video – Kiskjakaamera külalised jooksval kuul

Blogi
15.10.2020
Maria Plink

Oktoobrikuust on juba viisteist päeva läinud ja selle aja jooksul pole nähtud ega ka kaamera salvestanud ühtegi suurkiskja liikumist. Ometigi on hundid jälle siin samas lähedal, mille kinnituseks on paari kilomeetri raadiuses mitmel pool metsateedel nähtud susi ekskremendid.

Kes siis selle aja jooksul on pildile
jäänud? Esmakordselt ja üllatuseks tuli enne õhtut raiesmikule kuueharuliste
sarvedega noor hirvepull, pikalt ta siin ei püsinud – aga nähtud. Konkurentsitult
kõige arvukamalt on väikekiskjaid esindanud kährikkoerad, kes on siin
raiesmikul arvatavasti ööpäevaringselt. Viieliikmeline kährikute perekond on
olnud oktoobri esimestest päevadest alates mitmel korral ja täies koosseisus
kohal, ka päise päeva ajal. Terveid ja end talve eel priskeks söönud kährikuid
on ju tore jälgida – Olgu võõrliik, mis siis, peaaegu sama kena kui pesukaru.

Rebasel on oma “sõiduplaan”, kui päike
tõuseb siis kohal ta on, kas päris kaamera ees või veidi varjatumal moel ning
tihti jagab ronkadega puid ja maid.

Korra septembis käis end näitamas üksik
kult, nüüd jälle.  

Lindudest on jookval kuul alaliste ronkade
kõrval nähtud paaril korral merikotkast. Neid oleks siin kindlasti sagedamini,
aga Pärnu lahe meri on praegu maas ning
madalas rannavees mulistavad kogred kotkastele kergeks ja ahvatlevaks
saagiks.

Hiireviudel kestab rändeaeg, küllap hetkeks
kännule laskunud lind oligi “rännumees”.

Kaks hallpea-rähni lendasid kaamera ees
olevale väikesele kuusele, varem pole neid siin käinud. Paigatruud hallrähnid
liiguvad just sügisel ja talvel suurema kaarega ringi.

Vaadake siis veel kiskjakaamerat, kuni ta on
YouTube-st jälle minema lennanud siis veidi kannatust ja saab jälle vaadata.   

PS
Praeguse plaani kohaselt lõpetame järgmisel nädalal kiskjakaamerast ülekande.
Kaamerajaam vajab hooldust ja veidi täiendust enne, kui viime selle ammu
tuttavasse paika Saaremaal – hirveplatsile.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026