Video: Põtrade vesised teed

Blogi
28.04.2025
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Arktiliste lindude kevadränne on Matsalu lahe ääres Haeskas hoo sisse saanud ja praegu peatub siin tuhandeid rändajaid. Linnusagina sees on tähelepanu köitnud aga kaks põtra, keda on mitmeid kordi märgatud hommikuti lahevees kõndimas Haeskarahule ehk Suurrahule ning õhtuti sealt tagasi. Videos näeme põdralehma ja tema möödunud kevadel sündinud vasika vesist teekonda Haeska ranna ja rahu vahel. Mida põdrad päev otsa rahul teevad, jääb paraku pilliroomüüri taga saladuseks.

Võib-olla, et nad ongi rahu ümber pigem vees, kui kuival maal ja otsivad vee alt toiduks vetikaid või tärkavat pilliroo alget. Põtradele meeldib, erinevalt punahirvest ja metskitsest, vesi väga ning nad söövad ka rohke naatriumisisaldusega veetaimi ja vetikaid. Väga veelembesed elukad võivad suvisel ajal vees viibida korraga mitmeid tunde.

Põdrad vees jalutamas
Põdrad

On ette tulnud, et põdrad on ujunud isegi Lätist Sõrve säärele, mis on umbes 24 kilomeetri pikkune meretee. Üliheal ujujal on veel teinegi ainulaadne oskus teiste hirvlaste seas – põder oskab sukelduda. Loomal sulguvad sukeldudes ninasõõrmed ega lase veel ninna tungida. See kohastumus viitab, et põdrad tõesti sageli sukelduvad ja seda nii jões, järves kui ka meres, kusjuures Põhja-Ameerika põder ujub ja sukeldub ookeaniski. Ühe allika järgi võib põder sukelduda kuni 5,5 meetri sügavuseni. Jah, seal peab siis küll vastupandamatult maitsev toidupala olema, et vaevaks võtta nii sügavale minna.

Ma ise ei ole veel sukelduvat põtra näinud, kuid suvisel ajal kaugel rannast ujuvat looma aga mitmeid kordi. Tüütul putukaterohkel ajal on vesi põdrale päästev pelgupaik ja koht, kust hankida maitsvat toitu.

Valgepõsk-lagled
Valgepõsk-lagled
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026
Blogi

VIDEOD: Alla ja Ruudi tibud said rõngad jalga

Alla ja Ruudi pesitsushooaeg RMK taimlas on ka tänavu kulgenud edukalt. Nüüd on kanakullitibud saanud jalga rõngad ning kõigil viiel on oma isiklik numbrimärgistus, mille järgi saavad kullikaamera jälgijad neid üksteisest eristada.
08.06.2026