Video: Rändekaamera uudised Haeskast
Haeska rannaniitudel ja merelahes on peatunud palju rändlinde ning kordades veel rohkem rändajaid on siit peatumata üle lennanud. Kõige rohkem on kaamerasilma ette jäänud kõige arktilistest rändajatest valgepõsk-laglesid ja viuparte. Suur-laukhaned ja rabahaned eelistavad aga rändel peatuda siin lähedal neis paigus, kuhu kaamerapilt ei ulata.
Tormiselt merelahelt õnnestus üles leida suhteliselt haruldaste kanada laglede rännuseltskond. Kanada lagle (Branta canadensis) on Põhja-Ameerikast Euroopasse toodud võõrliik. Eestis kohatakse vähesel määral peamiselt läbirändavaid isendeid, viimasel ajal on olnud ka üksikuid pesitsejaid. Hallhanestki veidi suurema kanada lagle esimesed isendid toodi Rootsi 1929.a. ning tänaseks on ta saanud seal kõige arvukamaks haneliseks. Neid võib lähedalt jälgida ka Helsingi haljasaladel. Küllap pole kaugel see ka aeg, kui suur kena võõrliik Skoone bastionil paterdab ning üha arvukamalt Maarjamaal pesitseb.
Laululuiged praegu rändavad. Nemad toimetavad väikese metsasiilu taga, mikrofoni kostavad vaid nende nukravõitu häälitsused. Isegi kaamera ette pandud luige mulaaž pole neid siiapoole meelitanud, lendamas on ikka näha.
Videosse õnnestus saada jupike kuldnokkade parvlemisest, tegevusest, mis toimub päikeseloojangu ajal enne, kui nad kui kivi üheskoos roostikku ööbima kukuvad. Sellist parvlemist (inglise keeles: murmuration. Loe lähemalt 31.aug. 2023.a. blogipostitusest “Kuldnokkade parvlemine”) esineb ainult kuldnokkadel.
Kuldnokasalk oli niidul tänagi. Veel on ümbruskonnas palju kiivitajaid, neid on siin varem nähtud isegi jaanuari alguses.
Metsaloomadest on kaamera ees märgatud metssiga, rebast, sageli halljänest ning viimati vasikaga põdralehma. Ei kippu ega kõppu šaakalitest, kes pool kümnendit tagasi teispool lahte asunud RMK šaakalikaamera vahendusel igaõhtuse kontserdi andsid, kui Saaremaalt tulnud liinilennuk üle lendas.
Vaatame paari nädala jagu veel sündmusi rändekaamera ees.
