Video: Saaremaa saab juurde rekordkoguse pärandniite

Blogi
18.09.2024
RMK

Seda ei juhtu just tihti, et Saaremaal läheb taastamisse korraga üle 90 hektari pärandniite, aga vahel siiski. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) taastab Mullutu-Loode looduskaitsealal, Kõrkküla ja Mändjala vahelises soomassiivis ligemale 92 hektarit liigirikkaid madalsooniite.

Tekst ja fotod: Bert Holm

Video: Mati Kass

Madalsooniite on inimesed ajalooliselt sarnaselt teistele pärandniitudele kasutanud loomasööda varumiseks või loomade karjatamiseks. Pärast mõnekümneaastast pausi nende hooldamises, on suur osa Mullutu-Loode looduskaitseala pärandniite tänaseks uuesti kasutusele võetud karjamaade ja heinamaadena.

Mullutu tööde droonifoto.
Pärandniitude taastamistööd Mullutu-Loode looduskaitsealal. Foto Bert Holm

Esimeses järjekorras alustati nendest aladest, millele oli lihtsam ligi pääseda või kus veetase kevadel pärast suurvett kiiremini alaneb ja neid on tänaseks uuesti hooldatud aastaid.

Mullutu-Loode tööde droonifoto.
Pärandniitude taastamistööd Mullutu-Loode looduskaitsealal. Foto Bert Holm

Kõnealused 92 hektarit, mida praegu taastatakse, on veidi keerulisemad alad ja seetõttu seni kasutusest väljas olnud ning kuluheina ja pillirooga kinni kasvanud. Pilliroog kõrgekasvulise taimena tõrjub enamuse niidule omaseid liike välja ja vaesustab nii taimestikku kui linnustikku. Seetõttu on oluline ka sooniite hooldada, et sealne maastikupilt ja liigirikkus püsiksid. Kuna kohapealseid pärandniitude hooldajaid kummitab söödanappus ja pärast eritehnika hankimist on tekkinud võimekus keerulisemaid alasid hooldada, võetakse nüüd kasutusele ka sellised niidud, mis pikemalt kasutusest väljas olid.

Mullutu-Loode tööde droonifoto.

RMK maade rentnik kavatseb taastatud alal hakata varuma haljasmassi silo tegemiseks, et teisi pärandniite hooldatavatel loomadel oleks tulevikus piisavalt talvesööta. Sellega taastatakse nii kaitsealuse niidukoosluse soodne seisund kui tagatakse piisavad talvevarud teisi Saaremaa pärandniite hooldavatele veistele ja lammastele.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

VKG väljus RMK puidulepingust, teistele biotehase arendajatele avaneb uus võimalus

Puidu biokeemilise väärindamise  tootmiskompleksi arendav VKG Fiber andis teada soovist lõpetada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) kümneks aastaks sõlmitud kestvusleping. Edasised sammud puidurafineerimise arengu toetamiseks Eestis otsustab RMK lähikuudel.
02.06.2026
Uudis

RMK asustas veekogudesse sadu tuhandeid kalu

RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi. 
01.06.2026