Pikkade aastate järel tulnud tõeline talv tuletas meelde ennemuistseid aegu, näitamaks, kui tühi lindudest võib olla sellel ajal ilmakuulus Matsalu linnuriik. Ei olegi Eesti Vabariigi aastapäeval näha esimesi kiivitajaid või kuulda 27. veebruaril sookurgede kluugutamist…
Isegi hallvaresed on siit Tuulingu rannaniidult peaaegu kadunud.
Matsalu laht on paksu jääga kaetud, nähes välja kui üks kõle lage põld, kuhu pole lindudel ega karvastel loomadel mingit asja. Arvata võib, et hallvaresedki läksid merikotkastega kaasa sinna, kus on toit – vaba vee äärde või kuhugi suure loomakorjuse juurde.
Elevuse hetk võis vaatajas tekkida siis, kui kaamera ees lumes sibas kolm nurmkana, keda varem siin rannaniidul pole õnnestunud näha. Nüüd näeme neid videost.

Üldise vaikelu valguses pakkus eredamat hetke kaamera ette sattunud olend karvelukate seast. Ei olnud ta hunt ega šaakal, vaid hoopis kena ja üleni valges väike nirk – seninägematu liik siin rannamaastikus.
Videost jääb küll mulje, et rannamaastiku põhilised valitsejad on karvikute seas rebane ja halljänes, aga päriselt see elu siin nii vaene ei ole. Tõsiasi on, et kaamera ei näe kottpimedas kaugemale kui umbes 30-35 meetrit ja me silmame vaid neid loomi, kes liiguvad sel ajal üsna kiviaia läheduses. Sellest, mis toimub vaateväljast kaugemal, saame aimdust Tuulingu peremehelt Ants Alelt, kes korraldab tõukekelgumatkasid ümber Haeska laidude. Selgub, et Haeska Väike- ja Suurrahul käib metsseakari omi asju ajamas ning päikesetõusu aegu on šaakalid mitmeid kordi päevaks rahudele läinud. Ilvese jälgi on tõukekelgu trassil üsna tihti näha ning Ants ootab märtsikuu vaikset ilma, et siin ilveste kilkamist kuulata – meie ka… Ühe korra nähti ka hundi jälgi.

Mida pikemaks päevad lähevad, seda kauem saame kaugemale vaadata ja tõenäosus suureneb iga päevaga, et näeme kaamera vahendusel ka metssigu, šaakaleid, ilveseid ja kes teab, keda veel.
Loodame, et kevad tuleb “pauguga” ja varem, kui võiksime oodatagi.