Übina taastamisala jääb Harju maakonda Kose valda Tammiku külla ja Visja taastamisala jääb suuremas osas Rapla maakonda Kohila valda Pahkla külla ning väikeses osa riivab ka Harju maakonda Kose valda jäävat Tammiku küla. Übina taastamisala kogupindalaks on 55,1 ha ja Visja taastamisala kogupindalaks on 41,1 ha.

Visja ja Übina allika- ja madalsood on täna võrdlemisi nukras seisus, nimelt on mõlemal alal rajatud ulatuslik kraavivõrk ning suuremat osa kunagisest sooalast on proovitud metsastada. Selleks, et mets nii liigniiskel alal ikka edukalt kasvama hakkaks kasutati metsastamiseks vaguistutuse meetodit. See omakorda tähendab seda, et alale künti sisse vaod ning vao harjale istutati kuused ning vagude vaheline madalam ala/nõgu toimib nagu kraav, juhtides vee alalt ära kuivenduskraavi. Istutusvaod on mõlemal alal veel tänagi selgelt näha ning joonistuvad hästi välja ka drooniga tehtud fotodelt:

Maa-ameti ajaloolistele kaartidele ja maaparandussüsteemide kaardirakendusele tuginedes on teada, et Übina alale rajati korrapärane kuivenduskraavide võrgustik 1974. aastal, Visja alale jääv kraavivõrk on eelduste kohaselt rajatud samuti ajavahemikus 1970-1980. Kui võrrelda sooalade pindala enne kraavide rajamist ja täna, siis räägivad numbrid üsna ilmekalt, mis ulatuses on väärtuslikud allika- ja madalsookooslused hävinud. Nimelt enne kraavisüsteemide rajamist olid Visja ja Übina osa ühest suurest sooalast, mille pindala oli Eesti Vabariigi topokaardi (1935-39) alusel üle 3000 hektari! Täna on taastamisaladel heas seisundis säilinud sooalade pindalad – Visja ligikaudu 2 ha ja Übina ligikaudu 5,4 ha. 3000 hektarist on järele jäänud vaid 7,4 ha!

Võrdluseks lisan siia kaks täpselt samast kohast koostatud kaarti, ühel on tegu EV topokaardiga (1935-1939) ja teisel tänapäevase kaardiga:

Mõlema ala puhul on sookoosluste veerežiimi taastamistööd väga sarnased, sest alad on oma iseloomult ja seisundilt samuti väga sarnased. Mõlema ala taastamisprojektid “Visja allika- ja madalsoo veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt” ja “Übina allika- ja madalsoo veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt” on koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER. Vastavalt koostatud projektidele suletakse mõlemal taastamisalal kraavid pinnaspaisudega ning vaguistutuse aladel, kus on tänastes tingimustes olemas tõenäosus sookoosluste taastekkeks, teostataks puittaimestiku raie ning vagude silumine, et likvideerida ebaloomulik maapinna reljeef ja soodustada ala taassoostumist. Übina taastamisalal on vajalik ka säilinud allikasoos noorte puude eemaldamine, et peatada lageda allikasoo metsastumine. Kuna mõlemat taastamisala läbib ka vana pinnastee, mida täna enam ei kasutata aga mis toimib suurepärase veetakistusena, siis muudetakse teed sooalade keskosas koolmekohtadeks – see tähendab, et tee pinda alandatakse nii palju, et see oleks soopinnaga samal tasemel. Nii saab vesi erinevate sooalade vahel vabalt voolata. 

Tänaseks on alustatud taastamisprojektides ettenähtud töödega Visja taastamisalal – käimas on vaguistutus aladel ja kraavitrassidel puittaimestiku raie. Kui raietööd on tehtud alustatakse järgmise etapiga – vagude tasandamise ja kraavide sulgemisega.

Peagi tehakse algust ka Übina taastamisala vaguistutus aladel ja kraavitrassidel puittaimestiku raiega. Järgmine etapp jääb ilmselt juba 2022. aastasse.