Kümme aastat Eesti metsapoliitikat

Uudis
06.09.2005

6.-7. septembril tähistati kümne aasta möödumist Eesti Metsanduse
Arenguprogrammi (EMAP) käivitamisest. Sel puhul toimus Sagadi mõisas
rahvusvaheline seminar Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Soome
Metsavalitsuse korraldusel. Seminari avas keskkonnaminister Villu Reiljan.

Lisaks tagasivaadetele Eesti metsandusse tutvuti seminaril ka Soome
Metsavalitsuse arenguga samal ajaperioodil, vaeti metsanduse erinevaid
arenguvõimalusi järgneval kümnel aastal ning anti Eesti metsapoliitika
kujunemisele ka rahvusvaheline hinnang välisspetsialistide poolt.

Eesti Metsanduse Arenguprogramm kestis kolm aastat, oli suunatud 
metsapoliitika väljatöötamisele ning päädis Metsaseaduse vastuvõtmisega
Riigikogus ja RMK moodustamisega. “Selle jätkuprotsessid mõjutavad Eesti
metsanduse arengut siiani,” ütles programmi tolleaegne koordinaator, RMK nõukogu
praegune esimees Andres Onemar. “Seminari mõte oligi programmile tagasi vaadata
ja hinnata, mida oleks tolleaegsetest protsessidest õppida ning millest oleks
kasu tänapäeval ja tulevikus.”

“See oli üks esimesi kordi, kui poliitikakujundamisse Eestis õnnestus edukalt
sisse tuua põhjamaine, konsensuslik mudel”, ütles metsapoliitika loomises PHARE
programmi raames eksperdina osalenud Tallinna Ülikooli professor Georg
Sootla.  “See viidi välja ametkonna kontekstist ja kujunes laiapõhjaline
arutelu, mis tõstis protsessi usaldusväärsust. Samuti korrastasid algatatud
protsessid puiduturu ja muutsid selle läbipaistvaks.”

Programm kutsuti ellu Keskkonnaministeeriumi ja selle haldusalas olnud
Metsaameti poolt. Seda aitas rahastada Soome riik. Lisaks Eesti spetsialistidele
ja huvigruppidele osalesid selles mitmed konsultandid ja eksperdid Soome ja
Taani erinevatest teadus- ja riigiasutustest.

Lisainfo:

Andres Onemar,
RMK nõukogu esimees,
EMAP koordinaator 1995-1998
tel
504 4331

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026