Riik sai mullu metsast 65% rohkem tulu
Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 1999. aastal riigieelarvesse ja
keskkonnafondi kantud metsatulu oli 149,3 miljonit krooni, mis on 65% suurem
1998. aastal riigile laekunud metsatulust. RMK maksis riigile ka 50 miljonit
krooni maamaksu.
Riigimetsa raiemahud mullu seejuures ei suurenenud: 1999. aastal raiuti
riigimetsamaal sama palju puitu kui 1998. aastal ehk 2,7 miljonit tihumeetrit
(41% riigi koguraiest). RMK halduskulusid õnnestus aga vähendada 117 miljonile
kroonile (1998. aastal 120 mln.).
“Metsatulu suurendamine samade raiemahtude säilides ja halduskulude vähenedes
vastab Eesti metsapoliitikas, metsaseaduses ja RMK kolme aasta tegevuskavas
fikseeritud eesmärgile majandada metsa efektiivselt ja säästlikult,” ütles RMK
peadirektor Andres Onemar.
Möödunud aastal sai RMK tulu 194 miljoni krooni ulatuses kasvava metsa
raieõiguse müügist (1,45 mln. tihumeetrit) ning suuremas osas, 510 miljoni
krooni ulatuses metsamaterjali müügist (1,4 mln. tm). “Meie eelistus on müüa
ülestöötatud metsamaterjali otse puidutöötlejatele, mitte raieõigust
vahendajatele, see on ka majanduslikult tulusam,” kommenteeris Onemar.
Alates 1994. aastast on riigimetsa halduskulud püsinud ühtlasel tasemel ja
viimasel aastal vähenenud, kulutusi on mitmekordistatud metsamajandusvaldkonnas.
Tulud on viimase viie aastaga enam kui kolmekordistunud ning investeeringuid
tehakse üle nelja korra rohkem kui 1994. aastal. “Prioriteediks on metsale
suunatud kulutused ja investeeringud,” ütles Onemar.
Möödunud aastal kulutati 20,5 miljonit krooni metsateedele ja
kuivendussüsteemidele ning investeeriti metsaparandusse 17 miljonit krooni.
Looduskaitsetöödeks ja igaüheõiguse objektide rajamiseks kulutati 10 miljonit
krooni. Metsauuenduseks 6633 hektaril kulus 27,7 miljonit ning metsakaitsekulud
olid 6,6 miljonit krooni. Istutusmaterjali tootmise maht oli 10,1 miljonit
taime, selleks kuluks 11,8 miljonit. Metsakaitse- ja metsavalvekulud olid 6
miljonit krooni.
Riigimetsa Majandamise Keskus on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse
korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud
metsakasutus.
RMK-s töötab 1840 inimest, viimastel aastatel on töötajate arv pidevalt
vähenenud. RMK struktuur lähtub ressursside geograafilisest paiknemisest ja
tegevusvaldkondade eripärast. Tallinnas asuva peakontoriga RMK jaguneb 3
puhkemajanduse ning 5 metsamajanduse regiooniks, need omakorda 77 metskonnaks.
Puhkemajanduse osakond juhib Sagadis ja Räpinas paiknevate koolituskeskuste
tegevust ning Tartus paiknev taimlamajanduse osakond 2 puukooli ja 57 taimla
tööd.
Eesti metsadest on riigimetsa alla poole ehk umbes 0,8 miljonit hektarit.
Riigimetsaressursi üldtagavara on umbes 151 miljonit tihumeetrit ja aastane
juurdekasv 3,8 miljonit tihumeetrit. 1999. aastal raiuti metsade hooldamise,
uuendamise ja puiduvarumise eesmärgil riigimetsas 2,7 miljonit tihumeetrit
puitu.
RMK netokäive 1999. aastal oli 745,3 miljonit krooni. Vastavalt
metsaseadusele kanti riigieelarvesse ja keskkonnafondi 149,3 miljonit krooni
metsatulu ning ärikasum oli 37,3 miljonit krooni.
Täiendav info:
Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee
