RMK ja metsavarujad leppisid kokku tööde hinnad

Uudis
22.11.2007

21. novembril jõudsid Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja eraettevõtjatest metsavarujad kokkuleppele järgmise aasta ülestöötamise hindades. Arvestuslikult saab keskmiseks uuendusraie hinnaks olema 160 krooni/tihumeeter.

Tööjõuturul valitseb tihe konkurents ja metsanduses töötavad inimesed lähevad konkureerivatesse sektoritesse,  samas plaanib RMK lähiaastatel oluliselt suurendada metsahooldustööde mahtu. RMK-s toimunud kohtumisel üritati leida lahendust, kuidas anda ettevõtjatele investeerimiskindlust ja tagada riigimetsa vajalike tööde tegemine.

Hinna kujundamisel võeti aluseks ettevõtjate tegelikud kulud tööjõule, kütusele ning tehnika soetamisele, mis on üldise elukalliduse tõusu tõttu just viimasel paaril aastal järsult kasvanud. Kuigi ka edaspidi kujunevad tegelikud töö hinnad riigimetsas vähempakkumiste läbi, on kokku lepitud hind praegusest keskmisest 15% kõrgem.

„Töövõtjatega sõlmitud kokkulepped peavad kindlustama kavandatud mahus raietööde teostamise, samas mitte seadmata löögi alla töövõtjate konkurentsivõimet. Soovime, et nad oleksid riigimetsa ülestöötamisest jätkuvalt huvitatud,“ kinnitas RMK nõukogu esimees Ülle Rajasalu.

AS Sylvester Kuusalu juhatuse liige Ennu Tšernjavski ütles, et sarnaseid arutelusid tuleb kindlasti jätkata. „Meie soov on, et kokkuleppehind lähtuks järjest rohkem kulupõhisest arvestusest,“ märkis ta.

RMK on Metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:

Tavo Uuetalu
RMK juhatuse liige
GSM 504 5069
tavo.uuetalu@rmk.ee

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026