Riigimetsa majandamine on jätkusuutlik ja seda on tehtud järgides FSC nõudeid

Uudis
26.09.2007

RMK on seisukohal, et riigimetsade majandamine on jätkusuutlik ning seda on tehtud järgides rahvusvahelist Säästva Metsanduse standardi (FSC) nõudeid.

Riigikontrolli aruanne tõi välja mõned nõrgad kohad RMK operatiivses andmekäitluses. RMK korrastab oma tegevusi tulenevalt Riigikontrolli aruande soovitustest:

1. RMK täiustab jätkuvalt sisekontrollisüsteemi, mis tagaks raie- ja müügiandmete läbipaistvama kajastamise ning operatiivse kajastamise andmebaasides. 
2. Infosüsteemide arendamisel keskendutakse harvestermõõtmise juurutamisele, mis tagab raiutud metsamaterjalide kaasaegseima ja objektiivseima mõõtmise.
3. Infosüsteemis luuakse täiendavad abivahendid võrdlemaks hinnatud ja müüdud metsamaterjalide koguseid operatiivselt ja piisava detailsusega.

19. septembril RMK poolt Riigikontrollile saadetud selgitused auditi aruande kokkuvõttele leiate siit.

RMK omab aastast 2001 Säästva metsamajanduse standardi (FSC) sertifikaati. Igal aastal toimub 1-2 rahvusvahelisel tasandil aktsepteeritud auditit. Nende auditite lahutamatuks osaks on ka raiemahtude ülevaade. Jätkuvalt FSC sertifikaadi omamine annab märku, et välisaudit peab RMK raiete planeerimist ja läbiviimist seadustele vastavaks, säästlikuks ja jätkusuutlikuks.

Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille  põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:

Raivo Võlli
RMK juhatuse liige
raivo.volli@rmk.ee
504 5786

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026