RMK teadusvideo: kuidas määrata puidust seeni?

Uudis
04.01.2016

RMK teadusklippide sarjas tutvustab Eesti
Maaülikooli metsanduse doktorant
Tiia Drenkhan seente ja olulise  metsakahjuri, hariliku männikärsaka, vahelisi seoseid.


Kokkuvõte:

Puud
võivad metsas või koduaias haigestuda erinevatel põhjustel: taimed
võivad juba enne istutamist olla nakatunud haigusetekitajaga,
puud haigestuvad eluea jooksul (sh invasiivsed haigused), puudele on
tekitatud mehaanilised vigastused, puid kahjustavad putukad jne.
Tulemuseks võib olla  puude kiratsemine, haigestumine või hukkumine.
Metsanduse doktorant Tiia Drenkhan uurib seente ja olulise 
metsakahjuri, hariliku männikärsaka, vahelisi seoseid.
 

Metsahaiguste
uurimisega tegeletakse Eesti Maaülikooli metsapatoloogia ja -geneetika
laboris, kus haiguste määramiseks
kasutatakse peamiselt kahte meetodit: DNA abil liikide määramine ja
seente puhaskultuuri meetod. DNA abil liikide määramine on võrreldes
puhaskultuuri meetodiga kiirem, lihtsam ja täpsem, kuid kulukam. Samas
on DNA abil võimalik määrata sarnaste tunnustega,
aga genotüübilt erinevaid liike. 
RMK
rahastatud teadusprojekti käigus uuriti, kas harilik männikärsakas, kes
talvitub puude juurtel ja kahjustab olulisel
määral värskelt metsa istutatud seemikuid ehk noori puutaimi, on
võimeline juba haigestunud puult seeneeoseid edasi kandma tervetele
puudele või taimedele. Juhul, kui talvitumispaigaks olnud puud on
nakatunud,  on võimalik, et putukas kannab seeneeosed ka noortele
taimekestele, mille koort ta närib.
 

Töö käigus uuritigi laboratoorsetes tingimustes, kas harilik männikärsakas kannab edasi seeneeoseid elujõulisena ehk kui
oluline võib olla putuka roll näiteks istutatud taimede nakatamisel erinevate haigusetekitajatega.  
 

Vaadeldi  patogeensete seente, juurepessu ja Diplodia sapinea,
ning  antagonistliku hiidkooriku eoste elujõulisust peale hariliku
männikärsaka seedetrakti läbimist. Juurepess on patogeen, mis tekitab
okaspuudel juure- ja tüvemädanikku, Diplodia sapinea
on laialt levinud männi patogeen. Hiidkoorikul põhinevat preparaati Rotstop  kasutatakse juurepessu biotõrjel.
 

Tulemused näitasid, et nimetatud seeneliigid on  peale hariliku männikärsaka seedetrakti läbimist  elujõulised. Seega,
hariliku männikärsaka roll haiguste levitajana metsas ning mõju praktilisele metsamajandusele võib olla arvatust ulatuslikumgi.
 

RMK
rahastas projekti „Metsakultiveerimisega seotud metsakaitseprobleemid
Eesti metsanduses ning nende vältimine keskkonnasäästlike
tõrjevõtetega“ 139 000 euroga. Teadusprojekti juht oli Ivar Sibul Eesti Maaülikoolist ning projekti põhitäitjad  Ivar
Sibul, Irja Kivimägi, Rein Drenkhan, Urmas Kõljalg, Enno Merivee, Kadri Põldmaa, Katrin Jõgar, Angela Ploomi ja Tiia Drenkhan. Projekti viidi läbi aastatel 2012-2015 ning selle
lõppraportit saab lugeda siit.
 

RMK toetab
säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist
alates
aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti,
mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga. Igal esmaspäeval
ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025
Uudis

Tuulealade oksjonil laekus pakkumisi 17 arendusalale

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
13.02.2025