Arvamusfestival | Erko Soolmann püsimetsandusest: teadmist on juurde vaja
Püsimetsandus kui viis võiks kindlasti olla metsade majandamise tööriistakastis, kuid enne on vaja praktikaid teaduslikul tasemel katsetada ja koguda uut ja täpsemat teadmist, rääkis RMK juhatuse liige Erko Soolmann arvamusfestivalil toimunud arutelus.
Kohad, kus RMK püsimetsandusel potentsiaali näeb, on sotsiaalselt olulised metsad ehk kogukonnaalad ning puhveralad rangelt kaitstava metsa ja majandusmetsa vahel.
„Oleme viimastel aastatel astunud samme püsimetsanduse suunas – kogunud kokku senist teadmist, käinud välisriikide kogemust kuulamas-vaatamas ning loonud Raplamaal ka esimese näidiskatseala riigimetsas,“ loetles Soolmann.
„Täna ootame Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastelt katsealade disaini, et rajada juba püsivad katsealad. Vajalikke teadmisi ei suuda me kindlasti üleöö hankida, mistõttu saab see olema pikk protsess,“ lisas ta.
Kogu majandatava metsa majandamist püsimetsana Soolmann ette ei näe, sest kui vaatleme metsa suuremal alal kui üks metsaeraldis, siis klassikaline metsamajandamine ei erinegi väga palju püsimetsandusest.
„Püsimetsandus vaatab ja majandab üksikpuu põhiselt, klassikaline vaatab ala põhiselt. Ökoloogiliselt on olulised metsa struktuurilised elemendid: kui palju meil on puid, kuidas nad liigiliselt jagunevad, kas nad on eri mõõtmetes, vanuses. Kõik sõltub sellest kui väiksele või suurele metsaalale me pilgu suuname,“ selgitas ta.
Ökoloogilised väärtused metsas on kõige paremini tagatud kaitsealustes metsades, kus majanduslik väärtus on viidud nulli või nulli lähedale ning mets saab suuresti areneda omasoodu. Kokku on sellist metsa RMK portfellis 45%.
Majandatava metsaga ehk 55%-ga riigimetsast on lugu teistmoodi, sest seal ei saa metsa majanduslikust väärtusest mööda vaadata.
„Kui me majandusmetsas saame teha otsuseid, et majanduslik väärtus ei lange, aga ökoloogiline seisund paraneb, siis seda tuleb teha ning RMK seda ka teeb,“ kinnitas Soolmann ja tõi näiteks väiksemad raielangid, suurem raiete hajutatus ning vana metsa osakaalu jälgimine maastikul. RMK arengukavas seatud eesmärk on, et metsade majandamisel ei tohi ökoloogiline seisund tervikuna halveneda.
Soolmann tuletas meelde ka säästliku metsamajandamise kriteeriume ehk bioloogilise mitmekesisuse kõrval peab samal ajal tagama metsade tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse. Neid aspekte tuleb tema sõnul hinnata nii püsimetsanduse kui klassikalise metsanduse puhul.
