Arvamusfestival | Tauri Arumäe: arvestuslank on säästva metsanduse abimees
Arvestuslank on riigimetsa jätkusuutliku majandamise planeerimisel kasutatav “tööriist”. Valemarvutused on abimeheks, et metsade uuendamise iga-aastane pindala oleks optimaalne ning aitaks samas kaasa metsade järk-järgulisele vanuselisele ühtlustamisele, rääkis Paides toimunud arvamusfestivalil Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakorralduse ja kaugseire osakonna juhataja Tauri Arumäe.
Kuna arutelu keskendus Eesti metsade raiemahule, siis erinevalt erametsaomanikest on riigimetsas see tänu arvestuslangi metoodikale – ja seda nõuab metsaseadus – märksa paremini ette prognoositav. Kuigi tõsi, lõplikult otsustab riigimetsas optimaalse raiepindala riigimetsa omanik, keda esindab energeetika- ja keskkonnaminister. RMK ülesanne ja roll on omaniku soove ellu viia, rõhutas Arumäe.
Ta tõi esile, et RMK hallata on täna pisut rohkem kui miljon hektarit metsa. Sellest 45% on kaitstav, kus uuendusraied ei tehta ning kus mets saab suuresti areneda omasoodu. 55% metsast on majandatav. Kui aastas uuendatakse ca 10 000 hektarit metsa, teeb see 1% kogu riigimetsa pindalast.
Aeg-ajalt tõstatuv jutt Eesti metsade „üleraiest“ jääb Arumäe sõnul vähemasti riigimetsa vaatest arusaamatuks. Just nimelt arvestuslangi metoodika on suure metsaportfelli majandamisel hea abimees, kuidas jagada raieid tulevikuvaates nii, et säilitada metsa ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne väärtus ajast aega.
„Leidmaks, mis on optimaalne metsakasutus, võetakse arvutamisel sisendiks raieküpsuse saavutanud metsade fond, millel ei ole välistavaid piiranguid seadusest või RMK sisemistest piirangutest, ning vaadatakse küpsete metsade fondi peapuuliikide kaupa 20 aasta vaates,“ selgitas Arumäe.
„Kuna mets on vanuseliselt ebaühtlaselt jaotunud ning raieküpsete metsade osakaal on hetkel kõrge, on üheks eesmärgiks raiete kaudu metsafondi ühtlustada ja liikuda tulevikus ühtlasema metsakasutuse suunas,“ lisas ta.
Optimaalne uuendusraie pindala on neis arvutustes riigimetsa puhul aasta-aastalt vähenenud, sest viimase 5 aastaga on majandusmetsade, mis osalevad arvestuslangi arvutustes, arvelt suurendatud kaitse all olevate metsade portfelli 50 000 hektari võrra.
„Riigimetsa puhul on see kindlasti olnud suurim mõjutaja, miks raiemahu trend on olnud languses“ märkis Arumäe.
