Eesti elanikud toetavad looduskaitsetöid
Värske küsitlusuuring kinnitab, et Eesti elanike üldine toetus looduskaitsetöödele on valdavalt positiivne, seda ka soode taastamise osas. Usaldus RMK kui suurima looduskaitsetööde tegija vastu on suurem seal, kus isiklik kokkupuude töödega olemas.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tellis Turu-uuringute ASilt üle-eestilise küsitlusuuringu, et saada objektiivsed andmed selle kohta, kui teadlikud on Eesti elanikud RMK looduskaitsetöödest ning kuidas nad neisse suhtuvad.
„Soovisime saada faktidel põhinevat ülevaadet, et paremini mõista inimeste teadmisi ja hoiakuid looduskaitsetööde suhtes, mida RMK viib läbi üle Eesti. See on vajalik, et edaspidi teadlikumalt inimestega suhelda ja oma tegevust paremini lahti seletada,“ selgitas RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
Suurim toetus on ohustatud liikide kaitsel
Vastajatel paluti hinnata erinevate looduskaitseliste tööde vajalikkust. Kõige suuremat toetust avaldasid inimesed väljasuremisohus ja haruldaste liikide, näiteks ebapärlikarbi ja lendorava elupaikade taastamistöödele. Seda pidas väga vajalikuks 54% ja pigem vajalikuks 37% vastanutest. Vaid 1% pidas seda üldse mitte vajalikuks ja 3% pigem mitte vajalikuks tegevuseks. 5% inimestest ei osanud küsimusele vastata.
Pea sama kõrge oli toetus ohustatud kalaliikide kasvatamisele ja asustamisele Eesti veekogudesse, millega tegeleb RMK Põlula kalakasvatuskeskus. Tegevust hindas väga vajalikuks 50% ja pigem vajalikuks 40% vastajatest.
Veekogude seisundi parandamist pidas väga vajalikuks või pigem vajalikuks tööks kokku 86% vastanutest. Pärandkoosluste nagu niidud, puisniidud, rannaluhad taastamine on väga või pigem vajalik 81% vastajate hinnangul.
Päevakajaliseks muutunud soode taastamise osas on väga või pigem pooldajaid 67%. Täiesti mittevajalikuks pidas seda 5%, pigem mittevajalikuks 16%. Vastata ei osanud 12% küsitletutest.
„Need on kõnekad näitajad, mis annavad kindlust, et Eesti inimestele on meie looduse käekäik ja selle parandamine olulised. Meid huvitas väga, milliseks kujuneb arvamus soodes tehtavate tööde osas, sest just see valdkond on viimasel ajal saanud rohkem avalikkuse tähelepanu, ehkki RMK-l on märgalade tervendamisel nüüdseks juba rohkem kui 10 aasta pikkune kogemus,“ lisas Kristjan Tõnisson.
Teadlikkus RMK looduskaitsetöödest
Seda, et RMK tegeleb nii soode kui ka poollooduslike koosluste taastamisega, teadis 44% vastanutest, 43% olid kuulnud, et RMK looduskaitsetööde alla käivad ka väljasuremisohus ning haruldaste liikide elupaikade taastamine.
Vähem olid vastajad kuulnud, et RMK tegeleb veekogude seisundi parandamise (36%) ja ohustatud kalaliikide kasvatamise ning asustamisega (18%). Kõige rohkem leidus aga neid vastajaid, kelle arvates kuulus RMK tegevuste alla ka looduskaitsealade moodustamine. „Kaitsealade loomine on valitsuse ja vastutava valdkonna ministri pärusmaa. Tegevused, mida kaitsealal teha tuleb, kehtestab Keskkonnaamet. RMK on nende tegevuste elluviija,“ selgitab Kristjan Tõnisson.
Küsimusele, kas usaldaksite RMK-d looduskaitsetöö läbiviijana, vastas „kindlasti“ või „pigem usaldan“ 66% vastajatest. Sealjuures oli usaldus kõrgem nende inimeste seas, kelle kodukohas oli RMK mõne looduskaitsetöö teinud. Tõnisson peab seda suureks tunnustuseks. „Meie töödega kokku puutunud inimestest ütles 79%, et nad kas täiesti või pigem usaldavad RMK-d.“
Tema sõnul annavad küsitlustulemused kindluse, et Eesti elanikud on looduskaitsetööde osas toetavad ja RMK ülesanne on veelgi enam ja tõhusamalt oma tegevusi selgitada.
Uuringu koostas RMK tellimusel Turu-uuringute AS, küsitlus viidi läbi veebi teel aprillikuus vähemalt 18-aastaste Eesti elanike seas, kokku vastas 1010 inimest.
