Eesti uued rekordpuud, kõrgeim kuusk ja mänd hoiavad ühte
Eesti kõrgeimaks puuks
tunnistati äsjaste täpsusmõõtmiste tulemusel Põlvamaal Veriora vallas kasvav
48,6-meetrine kuusk. Kena boonusena selgus kohapeal, et rekordi püstitas ka
kuusest kõigest sadakond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine mänd.
Varem teati, et Eesti
kõrgeim kuusk on 44,1 ning kõrgeim mänd 42,4 meetrit. Eesti kõige-kõigemate
puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekordpuud
Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama
kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. Takseerkirjelduste järgi on puude vanuseks
133 aastat, ent Hendrik Relve hinnangul võib see ulatuda 140-160 aastani.
Eesti uute kõrgeimate
puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvataja Kaarel Tiganikule,
kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aastakümneid. „Siinkandis on ikka ilusad
kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,“
meenutab Tiganik. „Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hindasin,
tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks
oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pikkade puude puhul täpset tulemust saada,
palusime appi maaülikooli teadlased. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45
meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli korralik üllatus.“
Maaülikooli teadlased Ahto
Kangur ja Harli Jürgenson mõõtsid puud elektrontahhümeetriga. „Mõõtmise käigus
suunatakse laserkiir erinevatesse kohtadesse puuladvas, püüdes leida kõrgeimat
punkti, millelt seade peegelduse saab. Siis lastakse masinal leitud kõrgeim
punkt vertikaalselt maapinnale märkida. Mõõtes seejärel nende kahe punkti
vahelise kauguse, saame teada puu täpse kõrguse,“ selgitas Ahto Kangur. Enne
elektrontahhümeetriga mõõtmist hinnati puu kõrgust ka aero-LiDARi andmete
põhjal.
Kui kuusk üle mõõdetud,
võeti RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm
läheduses olnud mändi. „Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem
kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile
kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,“ meenutas ta.
Teadlased plaanivad uusi
puuhiiglasi veel täiendavalt mõõtma minna. RMK omakorda piirab piirkonnas
raietegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid
murdma. „Kindlasti saavad Ootsipalu hiiglased ka väärikalt esile toodud
infotahvlitel,“ kinnitas metsaülem Andres Sepp.
Metsamehed ja teadlased
peavad üheks põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu
rekordpuud, seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus.
See pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab
sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee ja
toitainetega.
RMK on
Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja,
kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab
metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK
looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab
loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere
loomapark, Põlula kalakasvandus ja Tartu puukool. RMK-s töötab üle 700 inimese,
riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.
Lisatud fotod Ootsipalu
oru hiiglastest, fotode autor Hendrik Relve.
Põhjalik artikkel
mõõtmistest on ilmumas detsembri Eesti Looduses (Hendrik Relve „Uusi andmeid
võimsate okaspuude kohta“).
Lisainfo:
Andres Sepp
RMK Põlvamaa metsakonna
metsaülem
tel 676 7932, 505 5932
e-post andres.sepp@rmk.ee
