Eesti-Vene piiriala sai puhastatud

Uudis
20.12.2016

RMK lõpetas täna tööd Eesti ja Venemaa ajutise kontrolljoone
Eesti poolsel piiriribal. Kokku puhastati võsast ja metsast 136 kilomeetri
pikkune ala suurusega 366 hektarit, sellest 70% ka freesiti.

Keskmiselt on puhastatud piiriala 10 meetri laiune, ent on
ka kohti, kus see ulatub 300 meetrini. Kogu piirialalt saadi 28 600 tihumeetrit
puitu ja 6000 tihumeetrit raidmeid ja tüveseid, millest tehti hakkpuitu. Piiripuhastustööd
läksid maksma 1,3 miljonit eurot, sellest kändude freesimise kulu moodustas 400
000 eurot. Tööde kulud saavad kaetud metsamaterjali müügist saadavast tulust. 

RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul oli piiripuhastus RMK
jaoks eriline nii mitmeski mõttes. “Esmalt muidugi suur sümboolne väärtus, mis
sellega kaasnes, ja siinkohal tänan meie partnerettevõtjaid hea töö eest,”
lausus ta, tuues välja Diksoonia OÜ, Kuldar Kiisler Sarapiku talu FIE, Dammix
ASi ning käsisaemehed Peipsi Kalamees ASist. “Praktilisema poole pealt
iseloomustasid töid keerukad looduslikud olud – palju soist pinnast, künkad ja
mäed. Eriti suured olid kallakud Piusa jõe ääres, mis tegi masinatel seal liikumise
raskeks,” rääkis Uuetalu. “Ka ilm ei soosinud meid ei möödunud aastal ega
tänavugi, aga nüüd on suur töö tehtud ja RMK panus riigipiiri väljaehitamisse
antud.”  

Piiripuhastustöid hakkis omajagu asjaolu, et ala oli
jagunenud paljude maaomanike vahel. Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud
piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme sõnul olid läbirääkimised
maaomanikega personaalsed ja hõlmasid endas lisaks ettepanekute tutvustamisele
ka täiendavat selgitustööd, lisaks anti maaomanikele aega ettepanekutesse
süüvida ning pidada nõu spetsialistidega. Mõnel juhul muutusid läbirääkimiste
käigus omanikud ja protsess tuli uuesti läbi teha. Oma aja võtsid ka toimingud
notarite juures. „Personaalse lähenemise tulemusel kujunes kogu protsess küll
planeeritust mõnevõrra pikemaks, kuid aitas maaomanikel paremini mõista tehtud
ettepanekute sisu ja tänaseks on läbirääkimised pea täies mahus lõppenud,“
sõnas Neider-Veerme.  

RMK alustas Eesti ja Venemaa vahelist kontrolljoone ala puhastamist
31. oktoobril 2014. Tööde käigus raius RMK piirialal oleva metsa ja võsa,
freesis kände ja korraldas raadatava metsamaterjali äraveo. Lisaks maismaa
võsast puhastamisele koristas RMK piirialadelt ka mahalangenud puud ja
kopratammid. 

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste
looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa
majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja
looduskaitsetöid. Lisaks pakub RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja
kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi
metsakeskus, Elistvere loomapark ning Põlula kalakasvandus.  

Lisainfo:
Tavo Uuetalu
RMK juhatuse liige
tel 504 5069
e-post tavo.uuetalu@rmk.ee

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

VKG väljus RMK puidulepingust, teistele biotehase arendajatele avaneb uus võimalus

Puidu biokeemilise väärindamise  tootmiskompleksi arendav VKG Fiber andis teada soovist lõpetada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) kümneks aastaks sõlmitud kestvusleping. Edasised sammud puidurafineerimise arengu toetamiseks Eestis otsustab RMK lähikuudel.
02.06.2026
Uudis

RMK asustas veekogudesse sadu tuhandeid kalu

RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi. 
01.06.2026