EKA tudengid ehitasid Soomaale ujuva puhkepaiga

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengid ehitasid Soomaale kolmest veepinnal ujuvast objektist koosneva peatus- ja puhkepaiga Veetee loodusmatkajatele ja kohalikele elanikele.

Suvel peeti Soomaal kümnepäevane rahvusvaheline, peamiselt arhitektuuri- ja disainitudengitele mõeldud suvekool, mille käigus mõeldi välja ja ehitati valmis kolmest veepinnal ujuvast objektist koosnev peatus- ja puhkepaik loodusmatkajatele ja kohalikele elamikele, teatas BNS-ile EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks.
“Saunast, ujuvast lõkkeasemest ja varjualusest koosnev kunstsaarestik kaotas lansseerimise käigus ühe osa, sest saun osutus nii eksperimentaalseks, et murdus vettelaskmise käigus pooleks ja uppus,” sõnas Praks. “Lõkkease ja varjualune ootavad aga sügisest alates Soomaal külastajaid ja katsetajaid, olles nüüd RMK hoole all matkaradade võrgustiku osana, sarnaselt eelmisel sügisel valminud metsaruuporitega.”
Praksi sõnul on Veetee hea näide sellest, et loodusrajatis ei pea olema romantiline magus päkapikumajake. “Modernne, kontrastselt eristuv vorm sulab loodusesse veel pareminigi kui libaajalugu. Ettevõtmise eesmärk oli piirkonna vesist eripära silmas pidades ehitada ujuvat arhitektuuri. Kõik, mis aset leidis, oli tõepoolest metsik. Õppejõuna on eriti hea meel selle üle, et ujuva maja rajamise kogemuse kõrval kogesid tudengid ka uppuva ehitise eripära – mitmete osalejate sõnul oli see hindamatu kogemus,” rääkis ta.
Arhitekt Aet Aderi sõnul pakub Veetee Soomaa keskkonnas midagi, mida seal siiani olnud pole – avalikku sotsiaalset kohtumispaika vee peal. “Ujuv lõkkeplats koos varjualusega on nagu väga väikese küla- või linnaväljak, kuhu koguneda. Ma loodan, et mööda jõgesid ja üleujutatud alasid triivivad kanuud leiavad üllatusliku peatuspaiga ning kasutavad seda aja maha võtmiseks,” sõnas Ader.
Hõljukobjekt Veetee loodi ja ehitati valmis 2016. aastal EKA sisearhitektuuri osakonna korraldatud kümnepäevase rahvusvahelise suvekooli “5th Season: Wilderness” raames, mida juhatasid Soome arhitekt Sami Rintala, Serbia arhitekt Pavle Stamenovic ja Eesti arhitektuuribüroo b210.
Eesti suurimate rabade ja soodega ning aina muutuva veetasemega Soomaa oli inspiratsiooniallikaks, et rajada ehitis, mis võiks täita erinevaid eesmärke: toimida nii varjualusena, tuleasemena kui saunana – vastates nii rändaja kui kohaliku vajadustele, liikugu need siis maad mööda või paadiga. Veepinnal hõljumine muudab Veetee paindlikuks Soomaa aina muutuvate tingimuste kontekstis, eriti igal kevadel paari nädala vältel maastikku muutva viienda aastaaja üleujutuste tingimustes.