Hea käbiaasta taastas Eesti metsaseemnevaru
Kriitilise
piirini vähenenud Eesti kuuseseemnete varu sai tänu heale käbiaastale täiendust,
millest jätkub riigimetsa uuendamiseks järgmisel 10-12 aastal. Novembrist
märtsini kestnud käbikorjamise hooaja jooksul ostis RMK valdavalt eraisikutelt
470 000 liitrit käbisid, millest saadakse 4500 kg kuuseseemet.
Tänavune
käbikandvus oli iseäranis hea Põhja-Eestis, enam-vähem Kesk- ja Edela-Eestis
ning kehv Lõuna-Eestis. Valdav osa käbidest tuli Viru-, Harju- ja Järvamaalt
ning põhiliselt varusid seda eraisikud riigimetsa lankidelt. Suurimate
käbikorjajate saak ulatus 15 000-18 000 liitrini, keskmiselt toodi korraga
400-500 liitrit käbisid. RMK maksis käbide eest 70 senti liitrist, kokku
teenisid eraisikud seeläbi üle 300 000 euro.
„RMK ülesandeks
on tagada riigile piisav metsaseemnete olemasolu,“ sõnas RMK taimla- ja
seemnemajanduse osakonna juht Esko Krinal ja lisas, et juhul, kui
Eesti kuuskedel tänavu käbiaastat tulnud poleks, oleks RMK pidanud seemet ostma
meil kasutada lubatud piirkondadest. “Nendeks on Läti, Leedu, Valgevene ja
Venemaalt Pihkva ja Novgorodi oblast, ent kindlasti on kohapealt korjatud seeme
Eesti metsa järelkasvuks parim,” ütles Krinal. Kogutud metsaseemneid kasutatakse
metsakülvideks ja metsataimede kasvatamiseks.
Kuuse
käbikandvust mõjutab kuuse õitsemise intensiivsus ja ilmastik õitsemise ja
eelneval aastal õiepungade moodustamise ajal, lisaks võivad saagikust kahjustada
kevadised hiliskülmad, tolmlemist takistavad õitsemisaegsed vihmasajud, seen- ja
putukkahjurid jne. Viimane suurepärane käbiaasta oli 2001. aastal, tänavuse
aastaga sarnane aga 2007. aastal.
Tavaliselt
kogutakse käbisid lageraie käigus, mõnikord ka vahekasutusraiete käigus
mahavõetud puudelt. Seemnevarumiseks sobiv okaspuumets peab olema vähemalt
50-aastane, korjatav käbi vaigujooksuta, putuka- ja seenkahjustusteta.
Käbidest
saadakse seemned kätte nii, et käbid pannakse kuivatisse, kus neid hoitakse
seni, kuni seemnesoomused avanevad. Siis raputatakse seemned käbidest välja,
eraldatakse seemnetiivad, puhastatakse ja sorteeritakse erinevate masinatega.
Seemned pannakse hoiule külmkambritesse.
Kokku on Eesti
seemnevaru hetkeseisuga 7700 kg. Männi seemet on olemas kolme aasta varu ehk
2500 kg ning kuna mänd kannab käbisid peaaegu igal aastal, ei ole selle
varumisega probleeme. Lisaks on Eesti seemnevarus 180 kg arukase seemet ja 31 kg
muid seemneid.
