Jaanid lähenevad: saunaviht too riigimetsast!
Riigimetsa Majandamise Keskus tuletab pühade lähenedes meelde igaühe õigust ja võimalust tuua riigimetsast värske saunaviha tarbeks kaseoksi.
Vanarahvatarkus ütleb, et saunavihtade valmistamise magusaim aeg on vahetult enne või pärast jaanipühi. Sel ajal tehtud vihad saab kuivatada ja säilitada talveperioodiks.
Kohe kasutamiseks – nii lõhnaks kui ka vihtlemiseks – võib kasevihta teha sisuliselt kogu suve vältel. Kevadine viht on aromaatsem, aga hiljem tehtu on tugevam ja vastupidavam.
Kaseoksi, nii nagu marju-seenigi, tohib riigimetsast oma tarbeks korjata praktiliselt kõikjalt. Saunasõpradel tuleb vaid meelde jätta, et oksi võtma minnes loodust ei kahjustaks ja noori kaskesid okstest liiga lagedaks ei teeks.
Riigimetsa alasid on kõige lihtsam tuvastada RMK veebilehe kaardirakenduse või mobiiliäpi abil. Vihategemiseks sobilikke noori kaskesid leiab peaaegu igast metsakooslusest.
Riigimets, kust tohib julgelt saunaviha jaoks oksi otsima minna, on RMK kaardil tähistatud tumerohelisega. Kaitsealad on märgitud pruuniga, sealt oksi võttes tuleb olla eriti hoolas, et oma tegevusega ei häiriks ega kahjustaks loodust.
Erametsades on soovitatav saunaviha jaoks oksi võtta vaid kokkuleppel maaomanikuga.
Loodetavasti saab pühadeaegsest saunaviha tegemisest samasugune tava, nagu on paljudele peredele kujunenud traditsiooniks tuua jõulude ajal riigimetsast koju kuusepuu.
Kes end saunaviha meisterdamises veel väga tugevana ei tunne, saab teadmisi hankima tulla RMK korraldatud töötubadest. Täpsema info leiab siit.
Videoõpetus ja meelespea vihategijale:
- Saunaviha jaoks sobilikke oksi lõika noorelt, umbes kahe- kuni kuuemeetriselt puult.
- Vana kase küljest ei maksa oksi võtta, need on liiga jämedate harudega ja kõvad. Samuti ei sobi vihaks rippuvate okstega nn leinakase oksad, need on liiga pehmed ja painduvad.
- Jäta puu kasvama, sest viha jaoks on vaja ainult teatud koguses sobivaid oksi ja üldjuhul korjatakse neid mitmelt sobivalt puult.
- Jäta puu elusvõrast alles vähemalt pool kuni minimaalselt kolmandik puu pikkusest, mis tagab puule hea kasvuvõimaluse juhuks, kui seda soovitakse edasi kasvatada.
- Ära lõika puu latva! Isegi kui parimad oksad tunduvad just kõrgel asuvat, leia uus puu.
- Tee lõige oksakääridega nii, et ei kahjusta kasvama jääva puu tüve, lõika eelnevalt välja valitud sobilik oks.
- Varu oksi võimalusel ennekõike kraavikaldalt, elektriliini alt või metsasihi servast. Seal on ka reeglina heade valgustingimuste tõttu just parimad puud viha valmistamiseks: ühtlased ja rohkete lehtedega.
- Viha jaoks paslik oksa pikkus on umbes pool meetrit ehk sama pikk, kui on käsivars küünarnukist sõrmeotsteni.
- Metsas võib lõigata ka pikemad oksad, mida hiljem vihta kokku sättima hakates saab parajaks timmida.
- Oks peaks olema kahar, mitmeharuline ja rohkete lehtedega.
Rohkem infot leiab RMK kodulehelt, sotsiaalmeediakanalitest või mobiilirakendusest.
