Jahimehed korvavad ulukikahjud metsa istutades
Eelmine aasta oli esimene
peale 2013. aasta jahiseaduse vastuvõtmist, mil ulukikahjudega seotud
regulatsioonid täies mahus rakendusid. Jahipiirkondade kasutajatel tuleb maa
omanikule hüvitada oluliste ulukikahjude likvideerimiseks tehtavad kulutused.
RMK jahinduse peaspetsialisti
Kalev Männiste sõnul registreeriti mullu riigimetsas olulisi ulukikahjustusi
314 hektaril. „See on kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem, valdavalt on
tegu korduvate ja vanemate kahjustustega,“ selgitas Männiste. Uuesti uuendamist
või täiendamist vajab 18 hektarit värske ja olulise kahjustusega metsaalasid.
Vastavalt kokkuleppele jahiühendustega ei esita RMK jahimeestele rahalisi
kahjunõudeid, vaid jahimehed tulevad kevadel kahjustuskohtadesse uut metsa
istutama.
Metsakultuurides ja
noorendikes domineerisid 2014. aastal kahjustatud puuliikidest haab (50%) ja
mänd (45%). Haabade kahjustusi oli pindalaliselt enim Tartu- ja Virumaal, mände
kahjustati enim Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaal. 90% juhtudest oli kahjustajaks
põder.
2014. aastal tehti Kalev
Männiste sõnul oluline edasiminek seoses koprakahjustustega metsamaal.
„Likvideerisime üle 50 vana koprakahjustuse koha, sel aastal plaanime korda
teha veel 34 kohta,“ nimetas Männiste. RMK raiub puhtaks kraavitrassid ja
kõrvaldab voolutakistused, jahimeeste ülesandeks on kobraste küttimine ja
järelevalve, et uusi paisutusi ei tekiks. „Jahimehed mõistavad õiguste,
vastutuse ja kohustuste tasakaalu,“ hindab Kalev Männiste mullust koostööd
jahimeestega heaks.
