„Sagadi näitusel võib näha läbilõiget 20. sajandi
kuuseehetest, nii klaasist, helmestest kui papjeemašeest. Väljas on palju
erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud,
muinasjututegelased jne. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on
tsaariaegsed paberist inglikujukesed,“ kirjeldas RMK Sagadi metsakeskuse
juhataja Krista Keedus.
„Jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil, ehk siis
umbes samal ajal, kui on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta,“ ütles
Krista Keedus. „Siis olid kaunistuseks paberist keeratud roosid; edaspidi
kaunistati kuuski maiustuste, õunte ja isetehtud ehetega.“ Tänapäevased
kuuseehted aga pärinevad alles 19. sajandist ning Eestisse jõudsid need 20.
sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt. Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis I
Eesti Vabariigi ajal ka mõnigi kohalik klaasikoda, massiliseks tööstuslikuks
valmistamiseks läks aga 1970-ndatel aastatel. Siis oli tegu nääriehetega,
kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui tööriistade kujukesi.
Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete
kollektsionäär Eestis. Kogumisega alustas ta juba 15 aasta eest ning
kollektsioon täieneb igal aastal. Õrnu klaasehteid koguma inspireeris Marikat
juhtum lapsepõlvest, kus verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu oli ümber
kukkunud ning peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunenud.
„Helkiv killupuru oli kõik, mis oli alles jäänud karudest, oravatest,
lindudest… Eluks ajaks jäi see hinge,“ ütles Marika.
Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis
näha 18. novembrist kuni 15. jaanuarini iga päev kl 10 kuni 16.
Lisainfo:
Krista Keedus
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja
Tel 507 9077
e-post krista.keedus@rmk.ee
www.sagadi.ee