Kaitse all olevad metsised saavad raadiosaatjad

Uudis
23.04.2014

Mastaapne uurimisprojekt, mida Eesti teadlased metsise
paremaks kaitseks läbi viivad, on jõudnud ettevalmistustöödelt metsa lindude
sekka. Saamaks paremat ülevaadet aina haruldasemaks jäävate lindude
elupaigakasutusest, pannakse tänavu kevadel metsistele selga raadiosaatjad.

Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti
Ornitoloogiaühingu teadlaste koostöös ellu viidav ja RMK rahastatav
kompleksuuring koosneb kolmest osast: telemeetriauuringust, kiskjauuringust ja
taastamisuuringust. Teadusprojekti juhi Asko Lõhmuse sõnul on eesmärk saada
teada, miks metsiste arvukus Eestis hoolimata rangest kaitsest jätkuvalt langeb
ning kuidas seda peatada või parandada. “Eeldatavasti annab projekt ka laiema
pildi metsisega samadel aladel elavatest haruldastest ja ohustatud liikidest,”
lisas Lõhmus.

Telemeetriauuringu käigus märgistatakse metsisekuked ja
-kanad raadiosaatjatega. “Lindude liikumisteede analüüs peab andma täpsemat
infot selle kohta, millistes elupaikades metsised eri aastaaegadel paiknevad,”
kirjeldas telemeetriauuringut läbi viiva ornitoloogiaühingu ekspert Ivar
Ojaste. “Esimese metsisekana püüdsime kinni ja varustasime raadiosaatjaga
vahetult enne munadepühi, 17. aprillil Soomaal.” Kokku loodetakse sarnaselt
luubi alla võtta kuni 16 linnu liikumine.

Samaaegselt viivad Tartu Ülikooli teadlased läbi
kiskjauuringut, millega kogutakse infot selle kohta, kas metssead ja kiskjad
koonduvad metsiste elupaikade juurde ning mil moel nad neid reaalselt
ohustavad. Uuringu käigus analüüsitakse metssea ja kiskjate väljaheiteid, et
geenimaterjali põhjal teha kindlaks looma liik ja tema poolt söödud linnu liik.

Taastamisuuringu fookus on raiete ja kuivenduse mõju
metsistele ning see sisaldab eksperimenti, kus püütakse teadaolevaid mängupaiku
ümbritsevatel aladel elupaiga omadusi muuta ning kvaliteetseid elupaiku
taastada. Uuritakse kolme tüüpi raiete ja veerežiimi taastamise kombinatsioone,
et leida, milline taastamisviis – kui üldse – on neist metsise jaoks
optimaalne. Raietöödega alustatakse selle aasta sügisel. Taastamisuuringut
viivad ellu Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased.

Metsis on Eesti üks suursugusemaid linde, kelle arvukus
on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud hoolimata tõsiasjast, et lindude
kaitse on range ja moodustatud on ulatuslikke kaitsealasid. Viimaste kogutud
andmete põhjal on Eesti metsiseasurkonda jäänud 1100–1200 mängivat isaslindu.
1960ndatega võrreldes on arvukuse langus enam kui viiekordne ja selle põhjal on
prognoositud liigi hävimist Eestis juba käesoleva sajandi jooksul.

Uuringut rahastab 308 576 euroga RMK, projekti juhib Asko
Lõhmus Tartu Ülikoolist. RMK alustas sihipärase teadustegevuse toetamisega
aastal 2008, kui kutsus kokku tippteadlastest koosneva teadusnõukogu ja asus
rahastama säästvat metsandust ja looduskaitset toetavaid rakendusuuringuid.
Aastateks 2008-2014 on teadustegevusele eraldatud 1,3 miljonit eurot,
praeguseks on toetatud 11 uurimisprojekti.

Lisainfo:
Asko Lõhmus
Uurimisprojekti juht, Tartu Ülikool
tel 529 2015
e-post asko.lohmus@ut.ee

Ivar Ojaste
Eesti Ornitoloogiaühingu ekspert
tel 521 5151
e-post ivar.ojaste@gmail.com

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

10 kohta, kus kalli inimesega sõbrapäeva tähistada

Sõbrapäev, 14. veebruar on hea põhjus, et võtta kallimaga ette üks tore romantiline seiklus. Riigimetsa Majandamise Keskus pakub välja 10 ideed, kuhu sel puhul minna ja mida ette võtta.
12.02.2025
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025