Kalurid tagastasid Põlula kalakasvandusele üle 400 kalamärgise
RMK
Põlula kalakasvatustalitus korraldas möödunud nädalal märgistega kalade
taaspüügiteateid saatnud kaluritele tänuürituse, kus tunnustati kalureid ja
kuulati kalateadlaste ettekandeid kalade märgistamisest ja rännetest.
Ettekannetega
esinesid Eesti Loodushoiu Keskuse, Eesti Mereinstituudi ja Maaülikooli
teadlased ning RMK Põlula kalakasvatustalituse töötajad, kes rääkisid tuura,
latika, tõugja, silmu, ahvena, angerja, lõhe, meriforelli ja siia varude
olukorrast, märgistamisest ning taaspüügiinfo kogumise vajalikkusest.
RMK Põlula kalakasvatustalituse
juhataja Kunnar Klaasi sõnul peavad teadlased peamisteks
lahendust vajavateks murekohtadeks Narva jõele 1950-ndate alguses ehitatud Ivangorodi
hüdroelektrijaama, mille tõttu ei jõua vesi lõhe, tuura ja teiste siirdekalade
kudemiseks sobivatele kärestikele ning Pärnu jõel asuvat Sindi paisu, mis on takistuseks
ligikaudu 120 kilomeetri pikkusel kalade rändeteel kesk- ja ülemjooksul asuvatele
koelmutele. Ka Eesti siia asurkonnad on enamjaolt väga nõrgad, kuid nende taastamispotentsiaal
on suur.
Samuti tuleks
pöörata suuremat tähelepanu kasvatatud ja asustatud noorkalade ellujäämisele
merre laskumise järel. „Märgiste taasleiud näitavad, et merre siirduvad lõhe ja
meriforelli noorkalad satuvad sageli hulganisti püünistesse. Väinamere ja Pärnu
lahe ahvenate märgistamise katse esialgsed tulemused viitavad ahvenate suhteliselt
paiksele eluviisile. Angerjate puhul on kindlaks tehtud, et nad on võimelised elusana
läbima Ivangorodi hüdroelektrijaama turbiine, mille järel jätkavad
kudemisrännet,“ loetles Klaas tähelepanekuid esitatud ettekannetest, millega on
võimalik tutvuda RMK
kodulehel.
Klaas rõhutas
ka taaspüügiteadete olulisust kalaliikide uurimisel ja tänas kõiki
märgise saatnud kalureid. Kalamärgiste saatjaid oli kokku
214 ja taaspüügiteadete arv 421. Kõik individuaalmärgisega märgistatud kalade
taaspüügiteated osalesid kahe paadimootori ja lohutusauhindade loosimises ning
enim märgiseid tagastanud kaluritele anti üle eriauhinnad.
Esimese
peaauhinna võitis Liilia Pärnumaalt, kes tagastas Pärnu lahel märgistatud ja
taaspüütud ahvenamärgise. Teise peaauhinna võitjaks osutus Nikolai Ida-Virumaalt,
kes tagastas Botnia lahte asustatud ja Soome lahest traaliga püütud Rootsi lõhe
märgise.
Ülaltoodud
kalaliikide uurimiseks kavatsetakse märgistamistöid jätkata ning tagasiside
märgisega kala tabamisest on seejuures väga oluline, mistõttu on vajalik
üldsuse abi.
Teate
saatmiseks märgisega kala püüdmisest on mitu võimalust. Kõige lihtsam on andmed
sisestada internetiaadressil www.rmk.ee/polula
ülespandud ankeeti, kus saab valida ka sobiva suhtluskeele (eesti, vene,
inglise). Infot võib saata ka e-posti
aadressile margis@rmk.ee
või lihtkirjaga aadressil RMK Põlula kalakasvatustalitus, Lavi küla, Vinni
vald, 46705 Lääne-Virumaa. Kalandusametnikult võib saada ka spetsiaalse „makstud
vastusega“ ümbriku.
Saadetav info
peaks sisaldama järgmisi andmeid: märgise number ja tähekombinatsioon, püügi
koht ja kuupäev, kala liik, kaal, pikkus ja sugu ning püügivahendi nimetus.
Tähtis on lisada kontaktandmed, et vajadusel oleks võimalik teate saatjaga ühendust
võtta.
Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega
tegelev riiklik asutus Eestis. RMK-ga liideti Põlula Kalakasvatuskeskus 2014.
aasta alguses. 1997. aastast alates on Põlula kalakasvanduses kasvatatud ja
veekogudesse asustatud kokku üle 5,3 miljoni mitmesuguses vanuses lõhe,
meriforelli, jõeforelli ja siia noorkala.
Lisainfo:
Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja
Tel +3725278245
e-post kunnar.klaas@rmk.ee
