Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamistööde korduma kippuvad küsimused

Kikepera looduskaitsealal ja Soomaa rahvuspargis algasid Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi ja RMK eestvedamisel veerežiimi taastamistööd. Sellelt lehelt leiab vastused töödega seotud küsimustele.

Milline on Kikepera ala ajalooline taust?

Kikepera soid hakati intensiivselt kuivendama 1950.–1960. aastatel, kui koostati ja viidi ellu ulatuslikud metsakuivenduse projektid (1955, 1963, 1969). Kuivenduse eesmärk oli suurendada metsamaa produktiivsust, laiendada metsade pindala soode arvelt ning parandada metsa majandamist võimaldavaid transpordivõimalusi.

Kaitse alla võtmine toimus järk-järgult vastavalt ala loodusväärtuste registreerimisele. Esimesed alad võeti kaitse alla 2005. aastal metsise püsielupaikadena, sellele järgnesid 2006. aastal must-toonekure, suur-konnakotka ja kanakulli püsielupaigad. Kikepera hoiuala moodustati 2007. Aastal 2009 lisandus piirkonda kaljukotka püsielupaik. Alal esinevad kaitseväärtused koondati 2017. aastal Kikepera looduskaitsealaks, mille kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud kaitse-eeskirjaga.

Osapoolte rollid WaterLANDS-s ja Kikeperal

Kikeperas toimuvad tööd on osa rahvusvahelisest WaterLANDs projektist, mille eesmärk on parandada märgalade seisundit.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on projekti partner. ELF korraldab ja koordineerib Kikepera taastamistööde elluviimist. ELF vastutab taastamiskava koostamise ja tööde elluviimise eest.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on projekti partner. Kikepera taastamistööd toimuvad riigimaadel ja RMK osaleb projektis kui riigimaade haldaja. RMK maaomaniku esindajana jälgib, et taastamistööde kavandamine ja elluviimine lähtuks RMK-s kehtestatud sisemistest reeglitest. RMK kontrollib, et töödel on vajalikud kooskõlastused ja tööd viiakse projektist lähtuvalt ellu. RMK teeb töödega seotud trassiraieid nendes lõikudes, kus puit tuuakse metsast välja. RMK tagab projekti tulemuste pikaajalise jätkusuutlikkuse enda hallatavatel riigimaadel.

Tartu Ülikool on projekti partner. TÜ osales koos ELF-i ja RMK-ga Kikepera taastamiskava koostamises. TÜ rolliks on Kikepera taastamistöödega seotud teadusuuringute, analüüside ja seire teostamine.

Keskkonnaamet jälgib, et taastamistööd Kikeperal lähtuksid Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskava ning aitaksid saavutada kaitseala kaitse-eesmärke. Keskkonnaamet on Kikepera taastamisprojekti üks kooskõlastajatest.

ÜLEVAADE TÖÖDEST

Mis on tööde aluseks?

Töid tehakse 2017. aastal vastu võetud Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirja ja kinnitatud kaitsekorralduskava ning Kikepera looduskaitseala ja Soomaa rahvuspargi veerežiimi taastamiskava alusel.

Taastamistööde projekti koostas Kobras OÜ, see on kooskõlastatud Keskkonnaameti, Maa- ja Ruumiameti ning RMKga.

Vaata lisaks ka https://www.elfond.ee/waterlands/kikepera

Kui suur on taastatava ala pindala?

Taastamisala suurus on ca 3114 hektarit, mis jaotub viieks lahustükiks.

Kui palju kraave suletakse?

Kraave suletakse kokku 143 km ulatuses.

Sulgemisel tõstetakse kraavivallid tagasi kraavidesse ning rajatakse paisud, milleks kasutatakse kraavilähedast pinnast. Teatud kohtades ehitatakse ülevoolupaise, mis tõstab vee maapinnale lähemale, aga ei sulge kraavi täielikult ja võimaldab liigveel alalt ära voolata.

Kas puid ka raiutakse?

Tehnika liikumisteedel tehakse trassiraiet nii vähe kui võimalik, aga piisavalt, et ekskavaator läbi mahuks ja oleks võimalik kraavivall eemaldada. Liikumistrassid on reeglina vanade kraavivallide peal. Kus võimalik ja mõistlik, tuuakse puit ka välja. Raieid lagesookoosluste taastamiseks pole ette nähtud.

Millised kooskõlastused töödeks on olemas?

Olemas on kõik vajalikud kooskõlastused kaitseala valitsejalt Keskkonnaametilt, riigimaade maaparanduse ja riigieesvoolude korraldajalt Maa- ja ruumiametilt, riigimaa haldajalt ja looduskaitsetööde korraldajalt RMK-lt.

TÖÖDE MÕJU

Millistele liikidele ja elupaikadele tööd on vajalikud?

Tööd on vajalikud eelkõige märgade metsade ja sooelupaikade taastamiseks, mida püsiv kuivendus edasi kahjustaks. Liikidest on taastamistööd väga olulised metsisele ja kahepaiksetele. Enamikule kaitsealustest liikidest on kavandatud taastamistööde mõju positiivne, sealhulgas must-toonekurele ja kaljukotkale, kes samuti Kikeperas pesitsevad.

Vt ka Eerik Leibaku koostatud põhjalikku eelhinnangut tööde mõjust kooslustele ja liikidele.

Kui palju eramaid on töödest mõjutatud?

Eramaadega piirnevaid kraave töö käigus ei suleta ja eramaid veerežiimi taastamise tööd ei mõjuta.

Kas töödest on mõjutatud majandusmetsad?

Taastamistööd toimuvad looduskaitsealal ja need ei mõjutada läheduses olevaid majandusmetsi. Majandusmetsaga piirnevaid kraave ei suleta.

Kas taastamistööd võimendavad Surjus üleujutusi?

Ei. Kuivenduskraavide sulgemine jõe valgalal paiknevas soos või soometsas suurendab nende veemahutavust ja veevoolu hajuvust, mistõttu pikeneb vee viibeaeg taastatud aladel. Vihma- ja lumesulavesi ei jõua nii kiiresti jõkke. Küll aga võib võimendada jõgedes üleujutusi hoopis senini toimiv kuivendussüsteem, mis suurendab vihmasadude järgset äravoolu tippu. Vesi jõuab lühema ajaga piiratud mahutavusega jõesängi, kuhu see lõpuks ära ei mahu.

Kohalike elanike soovil tegi sellekohase analüüsi ka Keskkonnaagentuur ning jõudis samuti järeldusele, et üleujutusrisk ei suurene.

Kuidas on välistatud infrastruktuuri kahjustamine?

Teekraave ei suleta. Et teede seisund ei halveneks, rajatakse üks uus truup, ühendatakse mõned kraavid vee ümbersuunamiseks ja eemaldatakse mõned koprapaisud teekraavidel. Alal paiknevad teekraavid on piisavalt heas seisus ja ei vaja puhastamist.

Kui palju metsa alal hukkub kraavide sulgemise tõttu?

Suuri üleujutusalasid pole Kikepera taastamisaladel ette näha. Vt ka modelleeritud võimaliku niiskusindeksi muutust taastamisaladel.

Kindlasti kuivab puid ka Kikepera taastamisaladel. Puude hukkumist tuleb eelkõige ette kraavide vahetus läheduses, kus maapind on kokku vajunud ja võivad tekkida lokaalsed üleujutusalad. Võimalikke tekkivaid suuremaid üleujutusalasid on modelleeritud ja sellest lähtuvalt ka projektlahendust muudetud – kas teatud piirkondades kraavid lahti jäetud või rajatakse ülevoolupaisud, mis lasevad liigveel ära voolata. Ette on näha mõned, kuni 0,7 ha suurused alad, kus võib vesi püsivalt maapinnale jääda ja puud hukkuda.

Puude lausaline hukkumine Eesti taastamisaladel on erand, mitte reegel. Seda näitab ka värskelt valminud Tartu Ülikooli seirespetsialisti Indrek Hiiesalu uuring, mis toob välja, et aastatel 2013–2021 taastatud soometsades on tugevalt kahjustunud 400 hektari jagu puistuid ehk 3,95 protsenti kõigist sel ajal taastatud metsadest.

KOHALIKE ELANIKE KAASAMINE

Kui palju kogukonda kaasati?

Kogukonda ja omavalituse esindajaid kaasati mitmel moel:

• toimusid avalikud tutvustused ja arutelud nii seminaride kui jalutuskäikudena potentsiaalsel taastamisalal (6 tükki) ja lisaks mitu eraldi kohtumist projektimeeskonna ja Saarde vallavalituse ja volikogu vahel
  
  
• 2024. a veebruarist kaasati juhtrühma kaks Saarde vallavolikogu esindajat

• projektide kavatsusdokumentide koostamisel ja hiljem ka lõpliku projektlahenduse valmimisel küsiti arvamust Saarde vallalt

• korraldati uuring kohalike elanike seas, mida nad arvavad Kikepera looduskaitsealast, loodusväärtustest, veerežiimi taastamisest jne

• tagasisidet analüüsiti ja probleemseid teemasid käsitleti järgmisel avalikul koosolekul (nt üleujutuse risk, metsade suremise risk)

Vaata ka Kikepera avalike arutelude protokolle ja esitatud arvamusi ja kogu Waterlands projekti kaasamistegevuste ajajoont.

Kuidas on KOV-i soove tööde kavandamisel arvesse võetud?

Kogukonna ja Saarde valla soovil vähendati planeeritud tööde ala 18% ja muudeti kraavide sulgemise lahendusi kõdusoopuistu eraldistes. Kohalike soovil renoveeritakse Kikepera LKA-l Mõrdepera oja ääres paiknev Luiga metsaonn ja puhkekoht. Projekteerimistööde kulud kattis RMK, ehituse kulu kaetakse projekti Waterlands vahenditest. Puhkekoht valmib 2026. aastal ja on avalikuks kasutamiseks.

Keskkonnaagentuur tegi Saarde valla soovil täiendava üleujutusriskide analüüsi ja tutvustas seda 22. septembril, 2025 Surjus avalikul seminaril.

Üheks kohalike sooviks oli jätta ära kraavide sulgemine kõigis kõdusoopuistu eraldistes ja vältida ulatuslike üleujutusalade teket. Seda soovi võeti osaliselt arvesse, modelleeriti täiendavalt neid eraldisi ja osa kraave otsustati lahti jätta või projekteeriti sinna ülevoolupaisud, mille tulemusel jääb veetase ligikaudu 30 cm maapinnast sügavamale, säilitades tingimused puistu kasvuks ja leevendades kuivenduse mõju. Samuti vaadati täpsemalt veerežiimi muutust läbi vee liikumisteede, võimalike üleujutusalade ning enne-pärast niiskusindeksi abil kuuse enamusega eraldiste ning VEP-ide läheduses. Vastavalt tulemustele kohendati lahendusi, nii et neis kohtades ei tekiks järsku ja tugevat veerežiimi muutust.

Saarde vald nõudis Keskkonnamõjude strateegilist hindamist (KSH). Kas see on tehtud? Kui ei, siis miks?

Õiguslik alus KSH tegemiseks puudub, sest tööd põhinevad kinnitatud Kikepera LKA kaitse-eeskirjal, kaitsekorralduskaval ja veerežiimi taastamiskaval.

KOV on esitanud projekti kohta pöördumise õiguskantslerile  – miks alustame töid enne vastust?

Kõik nõutud kooskõlastused töödeks on saadud, projekti on tutvustatud kõigile huvilistele ja pole põhjust planeeritud tööde ajakava edasi lükata. Mida varem taastamistööd tehtud saame, seda kiiremini saavad looduskaitsealal looduslikud protsessid taastuda.

MUUD KÜSIMUSED

Kas Kikepera looduskaitseala pole siis juba piisavalt heas seisus?

Kikepera looduskaitseala soostuvate ja soometsade elupaigad on negatiivselt mõjutatud toimivatest metsakuivenduskraavidest. Just kraavide muudetud veerežiim põhjustab Kikepera tänaste soostuvate ja sooelupaikade seisundi pidevat järk-järgulist halvenemist. Taastamistööde eesmärk on see protsess peatada ja võimaldada elupaikadel areneda looduslikest tingimustest lähtuvalt.

Kui tööd ei ole Rail Baltica rajamise eelduseks, siis miks me ikkagi töödega edasi liigume ja ei peata neid KOVi soovi arvestades?

Rail Balticu Natura hüvitusmeetmete kavas on selgelt kirjas, et Kikepera veerežiimi võimalikult kiire taastamine on eelduseks, et hüvitusmeetmed oleksid efektiivsed.

Rail Baltica NATURA hindamise hüvitusmeetmete kava (Roheplaan OÜ, Hendrikson DGE, 2024) järgi on Kikepera LKA veerežiimi taastamistööd hüvitusmeetmete paketti toetavaks tegevuseks, mis ekspertrühma hinnangul on vajalik metsise soodsa seisundi tagamiseks ning selleta ei saa hüvitusmeetmed olla tõhusad ega toetada metsise arvukuse piisavat suurenemist.

Ilma Kikepera taastamistöödeta oleks pidanud suurendama Rail Balticu hüvitusalasid.