Kuku raadio „Kahe vahel“ – Mikk Marran

Maikuu viimases Kuku raadio saates „Kahe vahel“ vastas ajakirjanike Ainar Ruussaare ja Timo Tarve päevakajalistele küsimustele metsanduse ja riigimetsa majandamise keskuse kohta RMK juhatuse esimees Mikk Marran.

Kas riigimetsas kasvav rahvuslik ressurss on kõige väärtuslikum, mida olete saanud oma tippjuhi karjääri jooksul kureerida või olid kaitseministeeriumis ja välisluures olulisem materjal käes

Naljaga pooleks võiks öelda, et mul on au olnud kureerida Eesti vabariigi kroonijuveele. Riigikaitset, välisluure, riigi metsandust.

Muidugi pole need valdkonnad otseselt võrreldavad. RMK kätte on usaldatud kolmandiku Eestimaa haldamine. Sh miljon hektarit metsa ja suurem osa kaitsealadest. Seega vastutus on kindlasti väga suur.

Julgeolek on samuti väga tähtis, seega kaalukausile ei oska ega taha ma neid panna. Intervjuusid oli kindlasti kaitseministeeriumi või välisluure ametis anda lihtsam – kõigest lihtsalt ei saanud rääkida ja see lisas salapära. RMK juhi rollis mul seda luksust kahjuks või õnneks pole.

Aga julgeolek ja metsandus on omavahel palju rohkem põimunud kui esmapilgul võib tunduda. Usun, et ükski teine ettevõte või asutus ei toeta riigikaitset nii suurel määral kui RMK. Räägime polügoonidest, kaitseväe õppustest, regulaarsed kohtumised erinevate väeliikidega.

Kuidas olete rahul koalitsioonileppesse jõudnud lubadustega? Metsapeatükk ja punktid on mahukad ja üllatavalt detailsed.

On mahukad ja on detailsed. Selle kohta võiks ka öelda: kaua tehtud kaunikene. Värsket koalitsioonilepet iseloomustab kindlasti varasemast suurem detailirohkus ja ajajoonele kuupäevade seadmine, millal üks või teine asi võiks töös või tehtud olla. See on kindlasti heaks tööplaaniks ministeeriumile ning RMK oma ekspertiisiga saab kaasa aidata. Ka meie käest küsiti läbirääkimiste ajal nõu ja arvamust. Aga näiteks need punktid, mis puudutavad majandusmetsa osakaalu või kuidas peaks Eestis looduskaitset paremini korraldama, loodus-põlismetsade teema, seal me saime kaasa rääkida.

Võtame siis mõned punktid ette ka. Valitsus lubab seadustada eralooduskaitse ja edendada vabatahtlikku lepingulist loodushoidu. Selgitage see palun lahti, kuidas teie seda mõtestate.

Seda peab küsima rohkem valitsuse liikmete käest, kuidas eraturgu looduskaitses elavdada. Aga nii, nagu mina sellest aru saan, siis riik kavatseb toetada ja tunnustada inimesi, kes on valmis ise oma metsatukka või muud ala võtma kaitse alla. Riik vaatab üle toetusmeetmed, et kui on metsad kaitse alla läinud, kuidas siis eraomanikele seda kompenseerida. Näiteks RMK ostab kokku looduskaitsealust erametsa. Eelmisel aastal tegime seda 7,8 miljoni euro eest. Sel aastal on meil selleks eelarves 10,8 miljonit eurot.

Kuidas mõista eesmärki kinnitada riigimaadel loodus- ja põlismetsa kriteeriumid?

Loodus- ja põlismets on siis mets, mis on inimtegevuses kas täiesti puutumata või inimtegevusest väga vähe mõjutatud mets. Eestis on väga vähe sellist metsa, mis pole inimesest üldse mõjutatud.

Koalitsioonileping ütleb seda, et töötatakse välja kriteeriumid. Mina saan aru nii, et enne seda, kui hakatakse otsima põlismetsasid, mida kaitse alla võtta, lepitakse kokku, millistele parameetritele selline mets vastama peab. Näiteks, kui vanad peavad olema puud, kui palju peaks seal olema surnud puitu, kui suur see ala võiks olema. Lisaks, mina väga toetan seda mõtet, et me koordineeriks need kriteeriumid lähiriikidega. Soome, Rootsi, Läti, Leedu.

Metsanduse arengukava valmib aasta lõpuks? See on üks suur dokument.

See on suur dokument, mida on tehtud aastaid ja aastaid. Mäletan, et kui ma liitusin RMK tööka kollektiiviga 2022. aasta lõpus ja hakkasime koostama uut RMK arengukava, siis meil oli pikk diskussioon teemal, kas peaks enne metsanduse arengukava ära ootama. Tagantjärele vaadates, tegime õige otsuse, sest metsanduse arengukava tänini pole.

Loodan, et lisaks metsanduse arengukavale võetakse ülevaatamisele ka metsanduspoliitika alused aastast 1997.

Lubadus on kaasajastada metsanduse seiret ja andmestikku, samuti digiteerida metsa- ja raieandmed ning register. Mida see täpsemalt tähendab ja kuidas nimetatud protsessid siis praegu käivad?

Sõltub sellest, kas me räägime erametsast või riigimetsast. Riigimetsas me kasutame erinevaid abivahendeid, et saada väga ülevaade oma metsade seisust. Üldjoontes vaatame me oma metsa n-ö alt ja pealt. Esiteks on meil metsakorraldajad, kes regulaarselt hindavad metsa metsas, kummikud jalas. Samal ajal kasutame erinevaid kaugseire meetodeid. Mida koalitsioonileping öelda tahab, on ilmselt see, et sama praktika võiks olla kasutusel kogu Eestis. Võiksime Eestis liikuda selles suunas, et peamiseks infoallikaks võiks olla see, mida kogume läbi sensorite ja seejärel verifitseeritakse see info inimese poolt metsades või maastikul. Tehnoloogiline silm on paljudes aspektides täpsem kui inimsilm, samas jääb kaugseire hätta häiringute tuvastamisel.

Kas kõik RMK metsamüügi kestvuslepingud on täna avalikud ja neid saab igaüks vaadata? Õudne möll on aastaid käinud, et midagi salajast on teil seal käimas.

On. Midagi salajast enam ei ole, ei ole ka kunagi olnud. Kui me alustasime uue juhatusega 2022. aasta lõpus, siis võtsime esimese otsusena vastu põhimõtte, et kõik kestvuslepingud ja kestvuslepingute tingimused on alates 2024. aastast avalikud. Ja nii on see olnud. Kõik konkurendid saavad näha, mis hinnaga on keegi puitu ostnud, millised on olnud kogused.

See oli õige käik, sest ühtegi nurinat meie kestvuslepingute süsteemi kohta meie klientide poolt olnud pole. Aga loomulikult on kestvuslepingut süsteem selline elav süsteem, mida pidevalt täiustatakse, et see oleks kasulik nii RMK-le kui meie klientidele.

Selgitage meile, kes me ei tea sellest maailmast suurt midagi. Kas kestvusleping tähendab, et kogus tuleb tingimata välja osta?

Tegelikult on see üks raamleping: RMK ütleb, et tal on soov puitu müüa ning ettevõtja annab teada, et tal on soov osta. Hinda need lepingud ei määra. See annab kindluse, et RMK on valmis järgmise viie aasta jooksul puitu müüma. Klient saab ka mitte osta või vähem osta, aga siis tema järgmise tsükli broneeritud kogused mõnevõrra vähenevad.

Hind selgub ümarpuidu puhul kolm korda aastas ning virnmaterjali puhul neli korda aastas ettevõtjate omavahelises konkurentsis. Kes paremat hinda maksab, saab rohkem kaupa.

Kestvuslepingutel on kaks müügivooru ja kel ikka veel n-ö väheks jääb, neil avaneb võimalus osta kaupa ka avalikult enampakkumiselt. Tõsi, seal võivad osaleda juba ka vahendajad ehk need ettevõtted, kes viivad puidu Eestist välja. Aga põhimõte on sama – kes paremat hinda maksab, see puidu saab.

Kas RMK eelistab puitu müües Eestis puitu väärindavaid ettevõtteid või pole vahet ja turg on turg – võib olla ka välismaal puitu väärindav ettevõte, kes soovib siit palki välja vedada?

Kestvuslepingu alusel saab riigimetsast varutud puitu osta ainult selline ettevõte, kelle tootmine asub Eesti vabariigi territooriumi. Vahendajatele me kestvuslepingutega puitu ei müü.

Metsades on raierahu, millega organisatsioon ja selle töötajad täna tegelevad?

Niipea, kui raierahu algas, läks meie fookus metsaistutusele. Nii on see igal kevadel. Istutamise tööde mastaapi ilmselt tavainimene ei oska ette kujutada. Paari kuuga on vaja käsitsi maha istutada ca 18 miljonit taime, 1 miljoni paneb istutusmasin ja miljon taime istutame sügisel.

Praeguseks on suur osa taimi ehk ca 16 miljonit istutatud. Seda tööd teevad meie alltöövõtjat. 100 ettevõtet ja kõige tihedamatel päevadel on metsas ca 1500 inimest, kes taimi istutavad. Tubli istutaja jõuab päevas maha panna ca 500-700 taime.

RMK kuuseistikute ülejäägi saaga on nüüd kõiki osapooli rahuldavalt lõppenud, mis on selle järeldused?

Mingit suurt saagat ei ole tegelikult olnud. Aga jah, just neil hetkil peaks Ida-Virumaal asuvas Iisaku taimlas toimuma kuuseistikute tasuta jagamine kõigile huvilistele. Kokku läheb jagamisele 80 000 taime. Need ei ole praaktaimed, need on kvaliteetset taimed, mis sobivad ka metsauuendamiseks.

Kuna Iisaku taimla suletakse ja meie taimed on eramaal, siis tegime paar päeva tagasi koos kliimaministeeriumiga otsuse, et me kanname need taimed maha ja jagame tasuta. Kuna kevadine istutushooaeg on lõppemas, siis rohkem me taimi praegu ei jaga. Peame umbes kolmekuulise pausi. Julgen ettevaatlikult lubada, et sügisesel istutushooajal jagab RMK veel taimi ära.

Tasuta? See ajas kõrva paljudel kikki, kas riigivara võib üldse tasuta ära anda?

Just. Seetõttu me tegimegi tihedat koostööd koos kliimaministeeriumi ja rahandusministeeriumi juristidega. See oli paras pähkel. Jõudsime selle lahenduseni, et RMK-l sellist õigust tõesti pole, aga riigivara seaduse alusel saab sellise nõusoleku anda omaniku esindaja. Ehk me saime kliimaministeeriumist nõusoleku ja see on väga mõistlik otsus säästlikkuse printsiibist.

Mul jäi silma, et Ukraina on valmis võtma kingitusena vastu 15 000 kuuseistikut sügisel. Miks neid kuused huvitavad, nad tõrjuvad venelasi ju.

Ukrainas käib siiski ka muu elu, majandust tuleb elus hoida. Pöördusime oma Ukraina partnerite poole, kuid saime kiiresti vastuse, et suures koguses nad ei julge võtta, sest nad kahtlevad, kui hästi need taimed sealsetes tingimustes kasvama hakkavad. Aga nad olid nõus tegema katseala ja seda järele proovima.

Metsades on toimetamas kuusekooreürask, kes on kurja tegemas väga paljudele puudele. Metsades on kooreüraski püünispuud. Kas need on selle puudekahjuri lõksud?

Väga aja- ja asjakohane küsimus. Meil toimub üraskitega selline omavaheline võitlus, me üritame neid üle kavaldada. Püünispuude all me peame silmas puid või puunotte, mis on jäetud metsa langile. Kuusik, mille lähedal on üraskikolle, seal tehakse raie. Viime palgi välja, aga jätame palju puunotte langile lebama. Neist nottidest eritub lõhna, mis meelitab üraskit. Meie ülesanne on ära tabada see hetk, kui ürask on püünispuudele läinud ja kiiresti see materjal metsast välja tuua.

Edasi liigub puit ikka töötlemisse klientidele, sest puit kohe vahetult pärast lendlust kahjustunud pole.

Räägime taimlate tulevikust ka. Iisaku läheb kinni, mis jääb, kauaks jääb ja kuidas töötajatega?

Tegelikult suurt probleemi taimlatega ei ole. Meil oli eelmise aasta seisuga kaheksa taimlat (Tartu, Marana, Kullenga, Räpina, Purila, Rulli, Reiu ja Iisaku). Iisaku taimla me sulgesime eelmisel aastal, tänavu toimus seal põllule kasvama jäänud taimede väljavõtt ja metsa saatmine.

Taimedeks saavaid seemneid me külvame ainult Tartu ja Pärnumaal asuvas Marana taimlas. Ehk kõik taimed on alguse saanud sealt ja sealt transporditakse nad teistesse taimlatesse ja koolitatakse põldudesse.

Tartu ja Marana on ühtlasi meie konteinertaimede kasvatamise keskused, sh on seal külmhooned. Ehk siis need taimed, mis jõuavad nn potiistikutena metsa, tuuakse ainult Tartust või Pärnumaalt. Seejuures ongi aasta-aastalt meie konteinertaimede osakaal suurenenud ja suureneb edaspidi veelgi. Me täna kaardistame oma vajadusi ja tööprotsesse. See võib tähendada, et mingis taimlas võib vaja minna senisest rohkem tööjõud ja teises jällegi vähem.

Aga on tulemas mingeid üldisi personali puudutavaid muudatusi?

RMK tegi omal initsiatiivil kärped ära eelmisel aastal. Seda RMK-le otseselt peale ei surutud, aga saime aru, et olukorras, kus meie mahud on kahanenud ja kahanevad edasi, peame me oma tööd ümber korraldama. Koondasime pea 10% oma isikkoosseisut. Oleme juba praegu pingelises olukorras, tööd on rohkem kui inimesi, aga püüame hakkama saada. Püüame protsessid käimas hoida ja teha seda võimalikult hästi.

Mis laadi koostöö läheb nüüd lahti VKG Fiberiga, kas RMK-st saab lihtsalt varustaja ja toorme garanteerija või tehase osanik?

See on väga suur teema. See on Eesti vabariigi jaoks suuremaid asju viimaste aastate jooksul, aga veelgi suuremaks saab see asi siis, kui see võimalik tehas käivitub. RMK roll ei ole see, et oleksime kuidagi VKG Fiberi osanik.

RMK roll jaguneb kaheks. Esiteks, kaks nädalat tagasi sõlmisime VKG-ga kokkuleppe, et RMK annab tehase rajamiseks VKG-le hoonestusõiguse 99 aastaks. 170 hektarit, kuhu VKG saab puidurafineerimise tehase ehitada. Eile toimus viimane voor puidulepingu läbirääkimises ja tõenäoliselt jõuab see leping allkirjadeni lähipäevade jooksul. See tähendab, et VKG-l on olemas maa, kuhu saab ehitada. Teiseks saab neil olema toormekindlus 10 aastaks ja me garanteerime tehasele toormevajaduse kolmandiku mahus. RMK annab lubaduse, et me tarnime järgmise kümne aasta jooksul 700 000 kuupmeetrit paberipuitu aastas. Need on võtmetähtsusega lepingud. Kui VKG läheb nüüd võimalike finantseerijate juurde ja näitab ette, et RMK on garanteerinud sellise koguse sellisteks aastateks, siis protsessid investeeringuraha leidmiseks lähevad mõnevõrra kiiremini. Oleme tuumtarnija ja tarnekindluse pakkuja.

Metsa- ja Looduskaitseseadus on taas muutumises, viimane kisakoht oli looduskaitse alla 30% metsamaa viimine ja 70% majandamisele jätmine. See suurendab oluliselt teie majandatava metsa portfelli. Kust sellised numbrid ja mis nüüd taas muutub?

Selle ma pean kohe ära korrigeerima, sest RMK majandusmetsa osakaal ei tõuse kindlasti 70%-ni. Täna on RMK-l majandatavat metsa 56% ja kaitstavat metsa 44%. Ehk siis RMK õlul ongi Eestimaa looduse, sh metsade kaitsmine suuresti.

Aga selle all, et Eestimaal võiks olla 70% majandatavat metsa ja 30% kaitstavat metsa, mõeldaks kogu Eestimaa territooriumil olevat metsa. Kui ma nüüd ei eksi, siis Eesti metsadest on looduskaitse all umbes 28%, mis tähendab, et veel on ruumi 2% kaitse alla võtmise jaoks. On ülimalt tõenäoline, et need 2% piiranguid maanduvad veel riigimetsa ja meie majandatav portfell läheb veelgi väiksemaks.

Mittetulundusühing Päästame Eesti Metsad on väitnud, et metsade puhul peaks liikuma maakasutuse põhimõtte 30/30/30 suunas, mis tähendaks, et kolmandik oleks kaitse all, kolmandik püsimetsana majandatavad metsad ja kolmandik intensiivse majandamisega metsaalad. Liiga ideaalne lähenemine?

Kindlasti on see laias plaanis ideaalne lähenemine. Aga kui vaatame riigimetsa, siis riigimetsas oleme sellest käsitlusest ees. Riigimetsas on kaitse all juba 44% metsast. Aga eeldan, et mõeldud on kogu Eesti metsa.

Mis puudutab püsimetsandust, siis oleme ka sellega RMK-s tegelenud, aga selle fookusega, et aru saada, millisel moel ja millistes metsades see toimiks.

Oleme teinud katsealasid ja käinud ka erinevate looduskaitse organisatsioonidega neid vaatamas, et milline võiks olla metsa täius või häilud, et ka uus mets kasvama hakkaks.

Metsameeste hinges on see tahe, et ka uus mets seal kasvama hakkaks. Kui häilud on liiga väikesed, saab juur- ja valguskonkurents olema liiga tihe. Vaatame erinevaid tehnikaid ja katsetame. Mingil hetkel võiks ka püsimetsanduse definitsioon jõuda seadusesse.

Kuidas kujuneb turul puidu hind? Millest see sõltub?

Hästi lihtne vastus on, et nõudluse ja pakkumise vahekorras. Näiteks praegu on meil pesitsusrahu ja reeglina lähevad puiduhinnad enne seda üles, sest ettevõtted tahavad puitu endale piisavalt ette varuda, et tehased saaksid töötada.

Kui räägime üldiselt puiduturu dünaamikast, siis mulle tundub, et oleme jõudnud uue platooni. Hinnad on kindlasti langenud võrreldes 2022. ja 2023. aastaga, n-ö sõja algusaastad. Aga hinnad on kõrgemad kui 2020. ja 2021. aastaga.

Hinnad on olnud üsna stabiilsed. Kuuse- ja männipalk on 100-110 euro juures tihumeeter. Paberipuit umbes 60 eurot tihumeeter ning küttepuit mullusega samal tasemel, 44-45 eurot tihumeeter. Kulla hinnaga on kasespoonpakk, pea 400 eurot tihumeeter. Sellest siis tehakse vineeri, spooni.

Eeldan, et olete juba esimesest ametisoleku päevast kahvlis omaniku ootuse ja tegeliku olukorra vahel. Olete aru saanud, mida omanik ehk me kõik riigina tahame?

Ootused ongi väga erinevates suundades. Esiteks eeldatakse RMK-lt maailmatasemel looduses liikumise võimalusi. Investeerime sellesse igal aastal umbes 10 miljonit eurot. Iga eestlane võtab seda kui iseenesest mõistetavat, et tualetid on puhtad, lõkkeplatsid-vaatetornid korras ja küttepuud võtta. Sellega tegeleb iga päev mitmed kümned või sajad inimesed.

Oodatakse ka seda, et me korraldaks looduskaitsetöid, millele kulus mullu 5 miljonit eurot. Ootus on omanikul ka selles suunas, et jätkaksime looduskaitsealuse maa kokkuostmist, tänavu kulub selleks ligi 11 miljonit eurot.

Samal ajal oleme just sisenemas riigieelarvestrateegia läbirääkimistesse, kus pannakse paika riigi järgmise nelja aasta finantsplaanid. Neis läbirääkimistes on esikohal see, et RMK maksaks korralikku dividendi.

Praegu kehtivas riigieelarvestrateegias on dividendiootus RMK-le 51,2 miljonit eurot aastas. Kui me vaatame oma mahtusid, mis on vähenenud, puidu hind, mis on stabiliseerunud, siis ma pean ütlema, et RES-i viimased aastad on väljakutse. Oleme sellest ministriga rääkinud ja uus minister tõenäoliselt vaatab omaniku ootuse üle.

Olete korduvalt maininud RMK rolli looduskaitsetööde tegijana. Milles need tööd täpsemalt seisnevad, kuivendamises-niisutamises, elupaikade taastamises?

Just. RMK on seda teinud läbi aastate ja suures mahus. RMK on vabariigi suurim looduskaitsetööde teostaja. Oluline on aga märkida, et RMK ei otsusta, milliseid töid ja kus on vaja teha. Kogu sündmuste jaga saab alguse keskkonna- ja energeetikaministrist, kes ütleb, millised alad kaitse alla lähevad. Seejärel liigub pall keskkonnaameti kätte, kes otsustab, milliseid tegevusi neil kaitsealadel on vaja looduse parandamiseks teha. Pärast seda liigub alles pall RMK kätte, kes neid töid siis korraldama ja teostama hakkab.

Kui räägime looduskaitsetöödest, siis väga suur osa meie töödest on seotud veega. Kui hästi lihtsustada, siis me kas vabastame või vangistame vett. Näiteks eelmisel aastal me likvideerisime Ruila paisu, et eemaldada järjekordne rändetakistus kalade teelt nende kudemispaikadesse. Kalamehed olid väga õnnelikud, kohalikud nii õnnelikud polnud, sest varasem paisjärv kadus.

Tegime seal töid, et jõgi oleks võimalikult looduslähedane, püüdsime seda teha käänulisemaks, paigaldasime voolu takistamiseks kivisid.

Kui me tahame vangistada vett, siis on tegemist selle kurikuulsa soode taastamise teemaga. Kunagised kraavitused juhivad jätkuvalt paljudest meie soodest ja rabadest vett välja.

Praegu teeme tegevusi, et neid soid taastada, tõsta veetaset ja et seal muutuks keskkond liikidele paremaks.

Aga toonitan, et kui me neid töid planeerime ja teostame, siis rusikareegel on see, et need ei tohi avaldada soovimatut mõju ei majandusmetsadele ega kohalikele elanikele. Kõik projektid mõeldakse põhjalikult läbi, modelleeritakse ja alles siis asutakse teostama.

Tahan maandada hirmu, et kui on looduskaitsetöö, on kohe meeletu uputus ja vesi hakkab ukse vahelt sisse tulema. Tegelikult nii ei ole.

Kuidas Teie metsas sääskede vastu võitlete?

Pean tunnistama, et ma ei ole väga suur parmude, sääskede ja põdrakärbeste fänn. Aga, kohe läheb riigimetsas käima saunaviha tegemise aeg. Saunavihta on mõnus teha ja alati saab kätte võtta oksa, millega peletada sääski eemale. Kui mina metsas liigun, siis eelistan liikuda varakevadel, talvel ja sügisel, siis on putukaid vähem.