Kuku raadio „Sihik“ käsitles kuuseistikute ülejääki
RMK juhatuse liige Erko Soolmann selgitas intervjuus Kuku raadio saatele „Sihik“, miks tekkis riigimetsa taimlates kuuseistikute ülejääk ning miks on metsanduses väga oluline stabiilne ja pikk vaade.
Kuula intervjuud või loe alljärgnevat kokkuvõtet. Erko Soolmanni intervjueerisid ajakirjanikud Timo Tarve ja Ainar Ruussaar.
Riigikogu liikme Peeter Ernitsa sotsiaalmeedia postitus Iisaku taimlast pani veerema korraliku pahandusepalli. Mis seal siis juhtus, miks tuleb tuhandeid taimi hävitada?
Sel aastal istutab RMK riigimetsa veidi üle 20 miljoni taime. Kõik need taimed kasvatatakse ette RMK taimlates, sealhulgas Iisaku taimlas, kust tänavu jõuab riigimetsa ligi 1 miljon taime.
Me hoolitseme selle eest, et kõik riigimetsa raielangid saaksid esimesel võimalusel uuendatud ja selleks kasutame metsaistutusel kvaliteetseid taimi, mis on elujõulised ja millel puuduvad vigastused.
Metsataimede kasvatamisel on paratamatus see, et tekib ka ebastandardseid taimi, millel kas esineb vigastusi, mitmetüvelisust, nõrgalt arenenud juurestik või on näiteks ala- või ülemõõdulised.
Igal aastal tekib neid taimi umbes 15-20%, mis ei jõua riigimetsa istutamiseks. Niisamuti tekkis ebastandardseid taimi ka Iisaku taimlas taimede sorteerimisel.
Ebastandardsed taimed oleme me utiliseerinud. See tehakse siis komposteerimise teel või purustatakse ja küntakse sisse taimlapõldu.
Lisaks ebastandardsetele taimedele, mida tekib iga-aastaselt, tekkis nüüd üle mitmete aastate erinevates RMK taimlates ka standardsete ehk kvaliteetsete taimede ülejääk. Metsataimi kasvatatakse sõltuvalt puuliigist ja taime tüübist 2-5 aastat ette. Kuid kuna riigimetsas on raiemahud varem eeldatust kiiremas tempos vähenenud, ei ole võimalik kõikidele ette kasvatatud taimedele riigimetsas tänavu kasutust leida.
Kuigi see on metsamajanduses pigem lühike perspektiiv, siis on paari aasta jooksul taimede mahu prognoosimise erinevad sisendid muutunud ühel või teisel põhjusel. See ongi paraku toonud kaasa olukorra, kus suure pühendumise ja vaevaga kasvatatud RMK taimlates kasvatatud taimed ei leia riigimetsas kasutust. Sellele ma ka lahendusvõimalusi otsime.
Te ei saa neid terveid taimi ära anda, seadus ei luba riigivara tasuta ära anda. Te seaks ka erataimlad nii ebavõrdsesse konkurentsiolukorda?
Standardseid taimi on võimalik müüa. Tegime seda kolmel korral alates eelmise aasta lõpust. Iga müügipakkumisega langetasime alghinda. Kolmandas pakkumises langetasime taimede alghinda juba tublisti alla turuhinna.
Teavitasime müügi korraldamisest nii Eesti metsaomanike ja –majandajaid, kui ka jagasime infot Euroopa riigi- ja erametsanduse infokanalites.
Männitaimed õnnestus müüa sajaprotsendiliselt. Kuusetaimede osas jäi huvi leigeks.
Müümata kuusetaimede osas oleme kaalunud mitmeid aspekte. Ühelt poolt ei võimalda riigivara seadus taimi tasuta ära anda. Teiselt poolt peame arvestama ka sellega, et erametsadesse taimi kasvatavatel taimlatel ei tekiks ootamatult ebasoodne konkurents.
Tegeleme hetkel erinevate lahendusvariantidega ja anname peatselt ka teada kas ja millistel tingimustel on RMK taimlatest võimalik hankida endale ülejäävaid kuusetaimi.
Selgitage palun mõne sõnaga protsessi alates planeerimisest kuni uue metsa istutamiseni, kui pika aja peale te plaane teete? Puud kasvavad üldiselt ikkagi aeglaselt ja peate ilmselt pikalt ette planeerima?
Metsamajandus on pika vaatega valdkond, siis metsakasvatuse 2-5 aastat ettevaade ei olegi selle tasutal võib-olla niivõrd suur, aga siiski. Metsataimede mahu osas peame prognoosima, millised on meie raiemahud.
See periood on selline, et me kavandame ka tootmisressursse taimlatesse, kui palju kasvatame potitaimi ja kui palju põllul paljasjuurseid taimi. Selles lühikeses ajavaates võivad paljud tegurid ja tegutsemiskeskkond muutuda. Kuni selleni välja, milliseks kujuneb ilmastik või kui palju on metsakahjustusi.
Suuresti on raiemahud ja otsused poliitilised. Need kindlasti segavad RMK-d pikka visiooni ellu viimast. Vahetub valitsus, tuleb uus keskkonnaminister.
Mis puudutab taimekasvatus, siis seal on seos uuendusraietega küll. See, kui suurel alal me uuendusraieid teeme igal aastal, on ikka üsna arvutuslik protsess: RMK arvutab uuendusraiete mahu vastaval riigimetsa vanuselisele ja puuliigilisele jaotusele, Keskkonnaagentuur kontrollib arvutuskäiku ja kooskõlastab ning minister otsustab. Aga see, mis andmed on arvutusel aluseks ehk kui palju on vahepeal metsa ühest potist teise tõstetud ehk majandusmetsast kaitstavasse metsa on tõesti keskkonnapoliitiline otsus.
Miks need kuuseistikud enam nii populaarsed pole? Või millised istikud siis kohe väga populaarsed on? Mändi te mainisite.
Riigimetsas on okaspuud väga populaarsed. Kui vaatame meie metsade olemit, võrdlete riigimetsa erametsaga, siis riigimetsas on 2/3 okaspuid. Vastupidine olukord on erametsas, kus 2/3 on lehtpuid. Seda on tehtud riigimetsas järjepidevalt, aastatepikkune töö. Okaspuude kasvatamine ei ole väga lihtne. Istutatud taimed vajavad kui mitte iga aasta, siis üle aasta esimestel aastatel hoolt.
See tähendab, et taimede ümbert niidetakse ära heina ja sinna pealetükkivaid teisi taimi. Küll aga erasektoris on kuuse osas huvi madal. See võib olla tingitud, et viimastel aastatel on üraskiprobleem olnud suur ja kuuse kasvatamine on problemaatiline. On kliimamuutuste mõjud ja see on vähendanud huvi kuusetaimede vastu. Asendamiseks ongi populaarseks muutunud kask, mille nõudlus on kasvanud.
Kas RMK-l on ka mõned katselapid, kus katsetatakse eksootilisemaid puuliike?
Kindlasti on riigimetsas ka eksootilisemaid puuliike, kuid meil ei ole katsealasid nendele. Oleme pigem katsetamas, kuidas kuusekasvatust endiselt viljeleda selliselt, et ta oleks keskkonnamuutustele vähem vastuvõtlik. See tähendab, et kuuse istutamisel ja hilisemal hooldusel tuleb toiminguid teha teistmoodi. Kuuske tuleb hakata hooldama ja kujundama puistuks võimalikult varajases eas, et vältida häiringuid hiljem, kus häiringute risk on väga suur.
Selle loo kokkuvõtteks, kas võite endale käbisid pähe raputada, et kommunikatsiooniga läks halvasti?
Selle loo kokkuvõtteks on: metsanduses on tarvis stabiilsust ja pikka vaadet. Mida rohkem on metsanduses stabiilsust, seda vähem on muudatusi ning rohkem kindlust ja päeva lõpuks täpsust prognoosimisel.
