Kas olete kuulnud Aleksander Suumanni luuletust ilusa nimega tädist Flink Anettest, kes karuga kohtus? Või teate, mida arvab Contra oma armsast seljakotist? Neid ja palju teisi eesti luuletusi saab lugeda ja kuulata, kui võtta osa RMK luulerännakust.
„Luulerännakul osalemiseks on tarvis laadida oma telefoni tasuta Loquizi äpp, leida RMK kodulehelt endale sobiv rännak, logida sisse ja retk võibki alata – teatud vahemaa läbimisel saab „preemiaks“ kuulata ja lugeda Eesti autorite loodus- ja metsaluuletusi,“ selgitab üks luulerännaku loojatest, RMK pärandkultuurispetsialist Triin Kusmin. Tema sõnul on mets inspireerinud paljusid Eesti kirjanikke ja loodusluule on oma olemuselt sama eripalgeline kui Eestimaa metsadki.
Luulerännakuid on neli: muhe luulerännak, metsameeleolude luulerännak, aastaaegade luulerännak ja luulerännak lastele. Kõigi põhimõte on üks – enne tuleb liikuda määratud vahemaa ja seejärel saab kuulata või lugeda luuletust.
Grupp luulehuvilisi koos Triin Kusminiga pärandkultuuri raja luulerännakul. Foto: Jaak Neljandik
Milline luuletus järgmisena kõlab, on rännakul osaleja jaoks üllatus ja saab teatavaks siis, kui vajalik teepikkus läbitud. Siis ilmub ekraanile luuletus ning noolega nuppu vajutades saabki kuulama asuda.
Kuigi rännakule võib asuda kasvõi oma toas ümber laua jalutades, innustab Triin Kusmin rännakule minema siiski loodusesse: metsa-, matka- või terviseradadele üle kogu Eesti, oma kodumetsa või kasvõi linnaparki. „Nii saab kõige paremal moel ühendada mitu toredat tegevust – liikumise, looduse vaatlemise ja luuletuste kuulamise,“ lausus Kusmin.
Aprilli esimese poole miinuskraadide taandumisel läksid riigimetsas hoogsamalt käima tööd uue metsapõlve rajamiseks. Üle Eesti jõuab tuhandete inimeste töö ja vaevaga mulda 20,3 miljonit noort puud.
Riigimetsa Majandamise Keskus peatab aprilli keskpaigast juuni lõpuni raietööd, et mitte häirida linde tundlikul pesitsusperioodil. Sel ajal on riigimetsa kasvatamisel fookus istutustöödel.