Maahommik käis kaemas, kuidas käivad talvised raietööd Pruuna rabametsas
Tänavune talv on soosinud metsatöid ning seda, kuidas metsamehed pakaselisi olusid ära kasutavad, kajastas ka laupäevane, 28. veebruari Maahommik.
Maahommiku jaoks sai spetsiaalselt välja valitud Pruuna rabamets Tapa lähistel – sealne ala on madal ja märg ning kui polnuks kaks kuud kestnud pakaselist ilma, ei saanuks seal harvendusraiet tehagi. Kirde regiooni varumisjuht Sander Heinla märkis, et juba 15 aastat polnud metsamehed tööde tegemiseks paigale ligi pääsenud. Nüüd tallati aga sisse korralikud taliteed, mida tahendati veel ka raiejäätmetega, et pinnas kahjustada ei saaks.
Heinla selgitas ka, mis põhimõttel harvendusraiet tehakse: välja võetakse peeneid ja kasvus alla jäänud puid, et anda ruumi, valgust ja rohkem toitaineid tulevikupuudele. Samuti rääkis Sander Heinla, kuidas RMK raietöid planeerib – kõik plaanitavad metsatööd vaatab RMK metsaökoloog üle, jälgides, kas alal võib leiduda looduskaitselisi väärtusi, et need metsatöödel kahjustada ei saaks. Metsatööde korraldaja, kelleks RMK-s on praaker, paneb seejärel omakorda paika kõige optimaalsemad väljaveoteed; vaatab, kuhu saab puidu ladustada, korraldab sihtide puhastamise ja talvel ka taliteede tegemise. Raiete tegemiseks esitab RMK Keskkonnaametile metsateatise. Kui lank piirneb looduskaitsealuse maaga, käib Keskkonnaameti töötaja ala ka enne teatisele vastuse andmist, koha peal üle vaatamas.
Ühtlasi uuris Kerli Dello Sander Heinlalt ka, kuidas erametsaomanikud toimetavad. Heinla tõdes, et metsaomanikud on teadlikumaks muutunud ning kui omal teadmised puuduvad, küsitakse teadjatelt nõu. Saatejuhi huviorbiidis oli ka metsamasinate suutlikkus võrreldes saemehega ning ta sai ka vastuse, miks vahel oksad langile maha jäävad.
Saates vaadati ühiselt üle ka, milline hõredamaks raiutud mets välja näeb. Raiet tehti 65 aastases metsas ning kuna selles kasvukohatüübis tohib lõppraiet teha 120 aastaselt, kasvab see mets veel vähemalt 55 aastat. Pilk heideti ka raiutud sortimendile – palgile, peenpalgile, paberipuidule ja küttepuidule.
Kerli Dello küsis ka, milline on Sander Heinla metsamehe hinnang Eesti metsa tervisele. „Eesti metsa tervis on hea,“ kinnitas Heinla kindlameelselt.
Aitäh Sander Heinlale ja talle taustajõuna abiks olnud praaker Maaris Tammele.
Saadet saab järele vaadata SIIN.
