Männi katsealale lisandusid kahe hiidmänni järglased

Uudis
05.06.2017

5. juunil istutati
Põlvamaal, Nohipalo hariliku männi katsealale viimased puud, Ootsipalu hiiglase
ja Kuningamänni järglased. Sellega lõppes hariliku männi katsekultuuride
rajamine. Järgnevatel aastatel valitakse paremad kloonid seemlatesse.

Hariliku männi selektsiooniprogrammi osas alustasid Eesti
Maaülikool ja Riigimetsa Majandamise Keskuse koostööd 2011. aastal. Eesmärgiks oli
leida 450 hariliku männi plusspuu ehk paremate kasvu- ja kvaliteediomadustega
puude järglaste seast parimad.

„Meie lõuna- ja põhjapoolsed naabrid on
metsaselektsiooniga meist tublisti ees. See pani mõtlema ja innustas tegutsema,“
rääkis projekti vajalikkusest RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Selleks, et ca
15 aasta pärast mõõta ja selgitada, kas
ning millised valitud puude järglastest kannavad edasi oma vanemate häid
kasvuomadusi, oli vajalik rajada katsekultuurid.“  

Selektsiooniprogrammi juhi, Eesti Maaülikooli
metsaselektsiooni teaduri Tiit Maateni sõnul on plusspuude seemneid kogutud
metsadest üle Eesti. „Esialgne analüüs tehti Metsaregistri andmete abil,“
selgitas Tiit Maaten. „Valisime välja metsad, kus potentsiaalselt võiksid olla
plusspuud ja seejärel käisime metsas koha peal vaatamas ja seemneid kogumas.
Abiks olid ka RMK metsaülemad, kes oma piirkonna metsi hästi tunnevad ja
teavad, kus Eesti kaunimad puud kasvavad.“ 

Tänaseks on nelja Eesti erinevasse paika seitsme aasta
jooksul istutatud kokku 46 700 pisikest mändi. 5. juunil lisandusid
Nohipalo katsealale viimased plusspuude järglased, mis on kasvatatud maailma
kõrgeima männi, Ootsipalu oru hiiglase ning ligi 400-aastase ja 3,4 meetrise
ümbermõõduga Järvselja Kuningamänni seemnetest. Hariliku männi katsekultuuride
rajamine sai sellega lõpule. Järgnevate aastate ülesandeks on kuuse ja kase
katsekultuuride rajamine. 

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on
ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti
riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja
majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa
majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust. 

Pildigalerii 5. juuni hiilgaste istutamisest leiab siit.

Lisainfo:
Tiit Maaten
Eesti Maaülikooli metsaselektsiooni teadur
tiit.maaten@emu.ee
5855 2585

Tiit Timberg
RMK juhatuse liige
tiit.timberg@rmk.ee
5045761

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

Kikepera looduskaitsealal jätkuvad märgade metsade taastamistööd

Kikepera looduskaitsealal jätkuvad alates tänasest (10.08.26) tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks. Tööde eesmärk on peatada kuivenduse tõttu kahjustada saanud märgade metsade hävimine ja luua soodsad tingimused elupaikade ja kaitsealuste liikide tervenemiseks.
10.08.2026
Blogi

Maastik mäletab: Saksamaa tudengid tutvusid Eesti märgalade taastamise looga

Juuli lõpus külastas Läänemaal asuvat Leidissood 21-liikmeline Saksamaa tudengite ja õppejõudude rühm Greifswaldi Ülikoolist, et tutvuda Eesti märgalade taastamise kogemusega. Õppeekskursiooni juhtis professor Gerald Jurasinski koostöös Michael Succowi Fondiga.
10.08.2026