Metsaparanduse infopäev tõi kokku kõik seotud partnerid
Pärnumaal Rumba maaparandussüsteemil toimunud infopäevale kutsusime möödunud reedel kokku kõik ühel või teisel moel metsaparandusega seotud partnerid, et neile valdkonna arenguid metsas tutvustada.
Fotod SIIN.
RMK-l on parasjagu käsil kaks kõdusoometsadega seotud teadusprojekti. Ikka selleks, et koguda juurde uusi teadmisi ja teha targemaid otsuseid.
Tartu Ülikool uurib RMK rahastusel kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete – settebasseinide ja lodude – tõhusust. Mida vähem toitainerikast vett jõuab siseveekogudesse, seda parem. Eesti Maaülikool viib ellu RMK tellitud teadusprojekti kõdusoometsade süsinikuringest, majandamisest ja kliimamõjust, kus senistes teadmistes on vaja hulk lünki täita.
Uusi metsaparandussüsteeme RMK juba aastaid ei raja. Olemasoleva taristu majandamisel püüame vältida, minimeerida ja leevendada negatiivseid mõjusid kaitsealustele ja ohustatud liikidele, märgaladele ja veekogude seisundile. Selleks koostatakse kraavide hooldusel või rekonstrueerimisel ning uute teede rajamisel või rekonstrueerimisel kavandatud tegevuse keskkonnamõju analüüs, mis toob välja töödest mõjutatud loodusväärtused ning nende mõjude vältimise, minimeerimise või leevendamise meetmed.
Metsaparandus on metsade majandamisel suure kaaluga, sest soodustab liigniiskes riigimetsas puude kasvu ja annab täiendavat puidutootlikkust ca 740 000 kuupmeetrit aastas. Samas on kuivendusel ökoloogiline mõju, mistõttu tuleb leida tasakaalustavaid meetmeid.
RMK on metsaparanduses viimasel paaril aastal läbi viinud kaitsealuste liikide mõjuhinnanguid. Samuti oleme teinud Natura eelhinnanguid ehk analüüsinud tegevuste potentsiaalset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Lisaks oleme hinnanud mõju väärtuslikele kooslustele, nagu lodumetsadele, sõnajala-kooslustele ja muude haruldastele elupaikadele.
Viimastel aastatel on fookuses olnud ka leevendusveekogud – seniste objektide parendamine ja uute planeerimine. Samuti oleme rakendanud metsise liigitegevuskava põhimõtteid ning arvestame Natura metsaelupaikadega ka väljaspool ametlikke kaitsealasid.
Järgmistel aastatel plaanime uute metsateede kavandamisel kaaluda ja võrrelda mitut trassivarianti. Soovime oma riski- ja keskkonnamõjuanalüüsid viia veel täpsemaks, arvestades ümbritsevat maakasutust, pinnast ja mullatüüpe.
See kõik on sisendiks RMK kuivendussüsteemide majandamise uuendatavale strateegiale, mis lõplikult vormub 2026. aasta alguses.
Infopäeval osalesid ja kaasa rääkisid: Kliimaministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Eesti Maaparandajate Selts, Erametsaliit, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, keskkonnakonsultatsioonifirma Maves.
