Näitus annab
ülevaate Eesti territooriumil toimunud relvastatud vastupanust Nõukogude võimule
alates 1944. aasta sügisest.
Näitusel
kajastatakse metsavendluse põhjuseid, eesmärke ja tulemusi nii
organisatsioonilise tegevuse kui metsavendade elulugude kaudu. Kui 1944. aasta
sügisel Eesti territooriumil teistkordselt Nõukogude võim kehtestati, algas kohe
relvastatud vastupanu. Usuti, et Lääneriikide abiga õnnestub pärast sõja lõppu
taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Vabaduse nimel oli valmis võitlema rohkem
kui 15 000 metsavenda.
Et külastajad
saaksid aimu, millistes punkrites metsavennad elasid, on näituse kuraator Martin
Andreller 2012. aasta välitööde käigus mõõdetud punkrivallide järgi
spetsiaalselt näituse tarbeks rekonstrueerinud Põrgupõhja punkri ning taastanud
kirjelduste põhjal selle sisemuse. Kui tänapäeval arvatakse, et metsavennad
elasid maa-alustes punkrites, siis tegelikult oli enamik punkritest kas
täielikult maapealsed või ainult osaliselt maasse kaevatud. Põrgupõhja punker
oli relvastatud vastupanu koordineerimiseks loodud Relvastatud Võitluse Liidu
juhtkonna staabiks.
Metsavendade
igapäevast eluolu tutvustab kommenteeritud slaidfilm. Metsas elamine tähendas
alalist muret toidu ja talvevarude hankimise pärast, pidevat varjamist
jälitajate eest ning igatsust ja muret perekonnaliikmete pärast.
Metsavendade
vastupanu suruti maha 1950. aastatel, kuigi lahinguid nõukogude julgeolekuga
toimus ka hiljem. Näitusel on väljas pärast sellised lahinguid maha jäänud
kuuliaukudest puretud kurva looga esemed. Nõukogude ajal käsitleti metsavendi
ühemõtteliselt bandiitide ja mõrvaritena ning näitusel võib näha “banditismi”
vastu võidelnud julgeolekutöötajatele kingitud sellekohaste pühendustega
püstoleid TT.
Kuna metsavendadega
seotud materjali ei ole kuigi palju säilinud, siis seda väärtuslikumad on
näitusel eksponeeritud esemed, millest mitmed jõuavad avalikusse ette esimest
korda.
Näitus
“Metsavennad!” jääb Okupatsioonide Muuseumis avatuks oktoobri
lõpuni.
Lisainfo www.okupatsioon.ee