Riigimetsas leiti neli uut metsise mängupaika
Eesti Keskkonnaagentuuri kevadisel metsisemängu seirel leidsid RMK töötajad riigimetsas neli uut metsise mängupaika ja tuvastasid metsise esinemise seitsmel uuel alal.
RMK töötajad kontrollisid metsise esinemist 22 Keskkonnaagentuuri metsise elupaigamudeli alusel välja valitud piirkonnas, millest 19 puudus varasem teave metsise olemasolu kohta.
Seire käigus leiti neli uut mängupaika ja tuvastati metsise esinemine seitsmel uuel alal, kus mängu sedakorda näha ei õnnestunud. Kokku loendati 15 metsisekukke, enamus neist ootuspäraselt Alutagusel, kus kümnest kontrollitud alast vaid ühel ei õnnestunud metsist tuvastada.
RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa sõnul andsid tulemused teadmise, et metsist suuremate tuumalade servaaladel siin-seal siiski veel leidub. Need väikesed asurkonnad moodustavad tuumalade vahel olulisi astmelaudu. „Samas on mitmed sobivad elupaigad tühjad, mis viitab, et kohati pole puudus mitte elupaikadest vaid metsistest,“ sõnas ta.
Kevadeti mängib Eesti metsades hinnanguliselt 1300 – 1600 metsisekukke, 90% arvel olevatest mängupaikadest asub riigimetsas. 1925. aastal loendati riigimetsas 1400 mängivat metsisekukke ja jahipiirangute rakendamisega suudeti 1939. aastaks metsise arvukust kasvatada 2435 kukeni. Kui esimese Eesti Vabariigi aegne metsise arvukuse langus suudeti jahipiirangutega tõusuks pöörata, siis nõukogudeaegne ulatuslik soode kuivendamine ja kiskjate arvukuse kasv on kaasa toonud metsise asurkonna pideva kahanemise. Viimase 80 aastaga on riigimetsas metsisekukkede arv vähenenud 900 – 1200 isendi võrra.
Metsis on Euroopa suurim kanaline. Tegemist on päevase eluviisiga valdavalt paikse linnuga, kes veedab olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Mängupaigana eelistab metsis 80-130 aasta vanuseid siirdesoo männikuid.
Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja on määratud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi I lisa liikide hulka. 78% riigimetsas olevate mängupaikade pindalast asub kaitsealade sihtkaitsevööndites, kus majandustegevus ei ole lubatud.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
