Riigimetsas on kevadine istutusperiood jõudmas poole peale

Uudis
09.05.2023

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kevadine puude istutusperiood on kulgenud soovitud tempos ning istutustöödega ollakse poole peale jõudmas.


RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul pannakse tänavu mulda 22,3 miljonit uut puud, neist kevadel 20,8 miljonit. Töödega on seotud ligi 1700 inimest üle Eesti.

„Istutajatel ja metsakasvatajatel on käed-jalad tööd täis. Kohati tegeleme veel viimaste maapinna ettevalmistustöödega. Kõik pingutavad ja töö sujub. Tänulik tuleb olla ka ilmataadile, sest viimane nädal on püsinud jahe ja suvesoojust niipea ei prognoosita. Veel kasulikum oleks noorte taimede kasvutingimustele see, kui lähiajal tuleks juurde sademeid,“ kommenteeris Väät.

Avalikkuse jaoks kulmineerub tänavune istutusperiood 19. mail toimuva RMK metsaistutuspäevaga, kus sel aastal avaneb enam kui 1000 vabatahtlikul võimalus Harju- Rapla- ja Tartumaalise käed mullaseks teha ja metsa uuendamisele panus anda.

RMK metsapäev Raplamaal 2022.a. Foto: Aldis Toome
RMK metsapäev Raplamaal 2022.a. Foto: Aldis Toome

Istutustööde igapäevase korraldamisega tegeleb 31 RMK metsakasvatajat, istutamiseks on käed löödud 146 erineva töövõtjaga, samuti istutavad metsa RMK raietöölised.

RMK paneb uue metsa kasvama kokku 9700 hektaril. Lisaks jätab RMK 1500 hektarit raiesmikke looduse uuendada. Just neis paigus, kus on soodsad tingimused, et ala uueneb sobilike puuliikidega ise.

Kõige rohkem puid saab jalad mulda tänavu Ida-Virumaal (2,7 mln), Harjumaal (2,1 mln), Pärnumaal ja Lääne-Virumaal (2,2 mln). Kõige rohkem pannaksegi kasvama okaspuid – mände ja kuuski, neile lisaks ka kaski ja sangleppasid. Kõik taimed, mis riigimetsa kasvama pannakse, on kasvanud RMK taimlates.

RMK investeerib metsakasvatusse sel aastal 24,7 miljonit eurot, millest 13,7 miljonit kulub maapinna ettevalmistuseks, taimedele, istutamiseks ja metsakaitsetöödele. 11 miljonit kulub metsauuenduse ja noore metsa hooldamisele ning valgustusraiele.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026