RMK 9 kuu müügikäive oli 115,8 miljonit eurot

Uudis
28.10.2014

RMK teenis selle aasta üheksa kuuga 115,8 miljoni euro suuruse müügikäibe juures 24,2 miljonit eurot kasumit. Võrreldes sama perioodiga mullu suurenes käive 4,1% ja kasum 13,8%.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on käibe- ja kasuminumbri kasvu taga soodsad ilmaolud, mis on võimaldanud varuda metsamaterjali ennaktempos. „Vähese lumega aasta algus ning kuiv suvi ja sügis on lubanud hästi metsatöid teha,“ sõnas Kallas. „Seni on puiduturu nõudlus olnud tagasihoidlik madalamakvaliteedilise metsamaterjali ehk küttepuidu osas. Seetõttu oleme müünud keskmiselt kallimat materjali ning laoseis on suurenenud madalama hinnaga materjali osas.“ Aasta viimaselt kvartalilt ootab RMK siiski just  küttepuidu nõudluse kasvu, mistõttu lähenevad aasta lõpu tulemused Kallase sõnul eelarves prognoositule.

Üheksa kuuga müüs RMK 2,3 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali kokku 108,4 miljoni euro eest. Keskmiseks metsamaterjali (palk, paberipuit, küttepuit) müügihinnaks kujunes 47 eurot kuupmeetrist, mis on eelmise aastaga võrreldes 7% kõrgem. Raidmeid ja hakkpuitu müüs RMK selle aasta üheksa kuuga 0,1 miljonit kuupmeetrit ja 3,3 miljoni euro väärtuses, keskmine müügihind oli 30,4 eurot kuupmeetrist, mis on 8% kõrgem kui mullu samal ajal.

2014. aasta eelarves prognoosis RMK selle aasta müügituluks 140 miljonit eurot ning kasumiks 15 miljonit eurot.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.

Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
telefon 528 1299
e-post aigar.kallas@rmk.ee
www.rmk.ee

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026