Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) valmistub Koorküla paisu eemaldamiseks ning Õhne jõe loodusliku voolurežiimi taastamiseks.
Tööde esimeses etapis langetatakse paisjärve veetaset ning viiakse läbi seal kasvava II kategooria kaitsealuse taimeliigi ümberistutamine. Veetaseme alandamist alustati Keskkonnaameti loaga täna, 1. aprillist
Veetaset võib langetada kuni 30 sentimeetrit päevas ning tugeva vihma korral tuleb töö ajutiselt peatada. Plaani järgi viiakse vee allalaskmine lõpule hiljemalt 20. aprilliks, et paisjärve põhja kogunenud setted jõuaksid taheneda.
Paisjärve ei tühjendata täielikult, et vältida setete liigset laialikandumist ning tagada head tingimused kaitsealuse taime ümberistutamiseks. Kaitsealuse taime ümberistutamine viiakse läbi perioodil kuni 30. juunini, valides töödeks sobivaima aja.
RMK veeökoloogide juht Sander Sandberg rõhutab, et paisude eemaldamine on oluline jõgede terviklikkuse taastamiseks. „Paisud mõjutavad jõgede ökosüsteeme sageli rohkem, kui esmapilgul paistab – need takistavad kalade liikumist, põhjustavad vee soojenemist ja setete kuhjumist. Koorküla paisu eemaldamine aitab taastada Õhne jõe loodusliku toimimise ja parandab kogu jõe ökoloogilist seisundit,“ ütles Sandberg.
Sandbergi sõnul on tööde juures keskne põhimõte jõe heaolu. „Meie eesmärk ei ole üksnes pais eemaldada, vaid taastada jõe ökoloogiline terviklus. Kõik tegevused tuleb teha jõele võimalikult vähe mõjuval viisil,“ lisas ta.
RMK tellib tööd kahes etapis. Esimeses etapis lastakse paisjärves vesi alla ja istutatakse ümber kaitsealune taimeliik. Nende tööde tegijaks sai hanke tulemusel Praktov OÜ. Teine etapp on RMK ja Transpordiameti ühishange, mis hõlmab loodusliku jõesängi ja kallaste kujundamist ning Koorküla silla rekonstrueerimist. Seal on hankeprotsess veel käimas.
Paisu eemaldamise vajadus tuleneb eelkõige sellest, et pais takistab kalade ja teiste veeliikide loomulikku rännet, lõhestab jõe eraldatud lõikudeks ning põhjustab vee soojenemist, hapnikuvaegust ja setete kuhjumist. Õhne jõgi on oluline lõhilaste kudejõgi, kuid kaladel puudub võimalus Koorküla paisust ülesvoolu liikuda. Paisu eemaldamist toetab ka Transpordiamet, kelle eesmärk on Koorküla silla rekonstrueerimine. Paisu likvideerimiseks on olemas kõikide asjaomaste maaomanike kooskõlastused.


Kui hanked ja ehitustööd kulgevad plaanipäraselt, valmivad paisu eemaldamine, jõesängi taastamine ja sillaehitus 2026. aasta lõpuks.
Töid tehakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine” toel.
