RMK hakkab Võrumaa soos turbasammalt külvama
RMK alustab kolmapäeval, 13. oktoobril Võrumaal Ess-soos turbasambla külvi endisele turbakaevandusalale. Kui kõik õnnestub, peaks kolme-nelja aasta pärast kaevandamise tõttu rikutud alal laiuma roheline samblaväli.
RMK looduskaitsespetsialisti Priit Voolaiu sõnul külvatakse sammal üheksakümnendate aastate lõpus maha jäetud freesturbaalale, kus ligi paarikümne aasta jooksul pole soole omane taimestik õieti taastuma hakanud.
Külviks tarvilik materjal koguti Tartumaalt Sangla toomisväljakult kahe hektari suuruselt alalt, kus hakatakse turvast kaevandama ja kust turbasammal tööde käigus nagunii hukka saaks. „Ühe hektari suuruselt doonoralalt saame materjali külviks 10–15 hektarile, seega võtame sammalt väikse varuga,“ märkis Priit Voolaid. Sammal kooritakse võimalikult õhukese kihina. Külviala eelnevalt silutakse, et see oleks võimalikult ühes tasapinnas.
„Rajatraktori külge kinnitatakse sõnnikulaotur, millega turbasammalt külvatakse. Laoturi järgi sõidab masin, mis katab sambla põhuga, et kaitsta seda kuivamise eest,“ selgitas Voolaid, kuidas tööd käivad. Seejärel suletakse kiiresti kuivenduskraavid ja tõstetakse veetase piisavale kõrgusele.
„Ilmad on praegu turbasambla külviks väga soodsad olnud – pole palju vihma sadanud ning masinad ei vaju sisse, samas pole ka liiga kuiv, et materjal ära kuivaks,“ täheldas Voolaid.
Kasutusel olev meetod on pärit Kanadast ning kui külv õnnestub, hakkab alal turbasammal kasvama oluliselt kiiremini, kui see looduslikult juhtuks. See on oluline ka keskkonnamõjude leevendamise eesmärgil, sest endised turbakaevandusalad, kus veetase on alandatud ja mis pole taimestikuga kaetud, emiteerivad palju süsinikku. Taastamistööde järel aga hakkavad sood taas süsinikku siduma. Jääksoode taastamist peetakse kuluefektiivseks ja lihtsalt rakendatavaks kasvuhoonegaaside sidumise meetmeks.
Mullu külvati sarnases mahus ja samal moel turbasammalt Pärnumaal Maima jääksoos. Voolaid tõdes, et päris sada protsenti külv seal ei õnnestunud, sest osa alasid jäi pärast liigse vee alla. „Võtsime Maimast õppust ja tegime projekti muutusi, et külviala vee alla ei jääks,“ tõdes looduskaitsespetsialist. „Loodan, et saame Ess-soos seda vältida.“
RMK alustas Ess-soos taastamistöid eelmisel aastal, kokku koos külvatava alaga taastatakse sookooslust ligi 160 hektaril. Voolaid märkis, et Ess-soo on ka kompleksne uuringuala, mis on Tartu Ülikooli teadlaste huviorbiidis olnud juba enne taastamistööde algust.
„Teadlaste abiga saame siin teada, millised kraavide sulgemise lahendused on jääksoode veerežiimi taastamisel kõige tulemuslikumad ja milline on erinevate taastamisviiside mõju keskkonnale,“ lisas Voolaid.
Kümne aasta jooksul on RMK taastanud ligi 12 500 hektarit sooelupaiku ning tööde maht ei vähene ka järgnevatel aastatel.
Freesturbaala Ess-soos, kuhu hakatakse turbasammalt külvama. Foto: Priit Voolaid
Lisainfo:
Priit Voolaid
RMK looduskaitsespetsialist
+372 5681 0925
priit.voolaid@rmk.ee
Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi
Haeska rändekaamera ees peatub endiselt mitmeid linde
Suur arktiliste lindude ränne Matsalu lahe põhjakaldal Haeskas Tuulingu rannaniidul on nüüdseks küll läbi, kuid hiliseid rändajaid tuleb eetrisse veel ka detsembris ja kui väga külmaks ei lähe, jagub neid ka jaanuarikuusse. Need rändajad on eelkõige veelinnud ja värvulised.
Uudis
Kohus pani Kikepera taastamistööd pausile
Tallinna Halduskohus peatas ajutiselt Kikepera looduskaitsealal märgade metsade taastamistööd. Peatamise aluseks on halduskohtule esitatud kaebus ja kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.