„Enamik taimedest pandi kasvama kevadel, ent juba teist aastat järjest istutame metsa ka sügisel,“ ütles RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. „Kuna eelmisel aastal istutatud ligi miljon kuuske läksid hästi kasvama, siis julgustas see ka tänavu sügisel metsa istutama,” lisas ta.

Rainer Laigu sõnul korraldab üks RMK metsakasvataja koos 60 hooajatöölisega kevadisel perioodil keskmiselt poole miljoni taime kasvamapaneku . “Ent Ida-Virumaal on metsakasvatajate mahud suurte metsamassiivide ja karjääride metsastamise tõttu üle kahe korra suuremad,” rääkis Rainer Laigu. Kokku palkab RMK igal kevadel metsauuendustöödele juurde 2000 hooajatöölist.

Puuliikide lõikes istutas RMK tänavu enim mändi – kokku 9,8 miljonit puud, kuuske 7,6 miljonit, kaske 1 miljoni, lisaks veel sangleppa ja tamme. Enim puid istutatigi Ida-Virumaa metskonda – kokku 2,5 miljonit. Üle miljoni puu istutati veel ka Lääne-Virumaa, Alutaguse, Raplamaa, Harjumaa, Põlvamaa, Viljandimaa ja Pärnumaa metskonnas.

Üle 6 miljoni tänavu istutatud puudest on potitaimed, mida kasvatatakse Pärnumaal RMK ja Soome riigimetsa majandaja ühisettevõttes AS Eesti Metsataim. Ülejäänud riigimetsa uuendamiseks vajalikud taimed kasvatatakse seitsmes RMK taimlas üle Eesti.

Riigimetsa uuendusraiete maht on järgnevatel aastatel keskmiselt 8500 hektarit aastas. Uut metsa rajab RMK puid istutades, külvates või looduslikule uuenemisele jättes.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.