RMK jätab enda hallata ühe jahipiirkonna

Uudis
25.02.2025

Seni on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) hallanud kolme jahipiirkonda: Väätsa, Kilingi-Nõmme ja Kuressaare. Edaspidi jääb RMK tegema jahimajandustegevusi vaid Kuressaares ning Väätsa ja Kilingi-Nõmme jahipiirkondadele leiab uued kasutajad Keskkonnaamet.

RMK juhatuse liikme Kristjan Tõnissoni sõnul loobub RMK küll kahest ajalooliselt RMK hoole all olnud jahipiirkonnast, kuid säilitab jahindustraditsioonide hoidmiseks Kuressaare jahipiirkonna.

„Saaremaal asuv Kuressaare jahipiirkond on Eesti mõistes unikaalne oma esindusliku punahirve populatsiooni tõttu. Kuressaare jahipiirkonnas jätkub koostöö uurimis- teadusasutustega, korraldame seal edaspidi ka ise jahte ning seeläbi hoiame aus jahindustraditsioone. Saaremal on meil toimiv ning lai jahi- ja külastustaristu ning juba aastaid pakume looduskaamerate kaudu võimalust saada osa hirvede talvistest tegemistest. Plaanime seda ka edaspidi teha!“ lisas Tõnisson.

Eestis on 331 jahipiirkonda pindalaga 4 374 519 ha ehk 43 745 km2. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 ha ja suurim Ida-Harju 118 930 ha.

Hirved
Punahirved
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Kalsa soo kuivenduskraavide sulgemine aitab hoida haruldaste liikide kodu

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib 2026. aasta sügisel alustada Alam-Pedja looduskaitseala loodeosas Kalsa soos ja Epru raba servaaladel loodusliku veerežiimi taastamistöid. Tööde piirkond jääb Põltsamaa ja Viljandi valla territooriumile ning asub kaitsealal.
12.06.2026
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026