RMK looduskaitsjad tuvastasid viis uut lendorava elupaika

Aprilli alguses Ida-Virumaal toimunud RMK looduskaitseosakonna seire käigus leiti viis uut lendorava elupaika, mille osas RMK rakendas esmast kaitset.

Kahe päeva jooksul peamiselt Sonda, Iisaku, Avinurme ja Oonurme ümbruses toimunud
seire eesmärk oli Keskkonnaagentuuri poolt loodud lendorava elupaikade mudeli
alusel kontrollida lendorava esinemist tulundusmetsas. Selleks kontrolliti
lendorava teadaolevate elupaikade läheduses olevaid alasid, kus leidub liigile
elupaigaks sobivaid vanemaid haabasid.  

Lendorava
esinemist kontrollitakse tegevusjälgede järgi. Seirealal liiguti ühe haava
juurest teise juurde ning kontrolliti, kas puutüve jalamil või selle ümber
maapinnal on lendorava ekskremente. Kokku kontrolliti üle 103 eraldist 303
hektaril.  

„17
eraldisel leidsime märke lendorava elutegevusest, mis annab aluse eraldada viis
lendorava uut elupaika. Eriti tähelepanuväärne on leid Sonda külje all, mis
nihutab lendorava teadaoleva levila piire 600 meetrit põhja poole,“ ütles RMK
looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa.  

Uute
elupaikade info on edastatud Keskkonnaametile, kes otsustab uute püsielupaikade
moodustamise või olemasolevate laiendamise vajaduse. Seni rakendab RMK aladele
ajutist kaitset.  

RMK
maadest hõlmavad keskkonnaregistris registreeritud lendorava elupaigad ligi
1400 ha. See pindala jaguneb 106 elupaiga vahel, millest 2017 olid asustatud
30. RMK on lendorava teadaolevate elupaikade sidususe tagamiseks juba 2014.
aastal loonud levikukoridorid, kus metsa majandamisel jälgitakse, et ühendus
lendorava elupaikade vahel säiliks. Levikukoridorid pakuvad hetkel ühendusi
ligi 50 ala vahel. Lisaks on RMK reserveerinud lendoravale eluks sobilikke
metsa-alasid, kus metsamajandamist ei toimu, et võimaldada lendoravatel uusi
elupaiku asustada. Nendel aladel viiakse iga-aastaselt läbi rutiinset seiret,
mille tulemused näitavad, et lendoravad on asustanud RMK poolt planeeritud ja
kaitse alla võetud metsa-alasid.  

Lendorav
on öise eluviisiga väike näriline, kelle elu möödub suuresti puudel ning kes
läbib pikki vahemaid puult-puule liueldes. Maapinnal on lendorav kohmakas ning
seetõttu kergeks saagiks kiskjatele. Euroopa Liidus leidub lendoravat praegu
ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levila 20 sajandi jooksul
drastiliselt kahanenud ja kunagi üle kogu Mandri-Eesti levinud liiki leidub
nüüd vaid Alutagusel, kus teadaolevaid asustatud elupaiku on 40 ringis.  

RMK
ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast,
seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste
mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa,
hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses
liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse