RMK lõpetab jahiteenuse pakkumise

Uudis
01.03.2011

RMK lõpetab alates
tänasest jahiteenuse pakkumise enda poolt hallatavatel jahimaadel, kuus
jahipiirkonda antakse edaspidi rendile avalike enampakkumiste korras. Kokku
puudutab muudatus 4% riigi jahimaadest ehk ca 150 000 ha.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul ei suuda jahimajandus selliselt
korraldatuna iseennast ära majandada ning riigil pole põhjust jahituristidele
teenuse osutamise eest peale maksta. “Edaspidi anname RMK-le kuuluvad
jahipiirkonnad jahimeestele kasutamiseks avalike enampakkumiste korras. Jahipiirkondadest
moodustatakse looduslikes piirides väiksemad jahialad ning huvilistel on
võimalik konkureerida 1-aastaste jahipidamis- ja ulukihooldetööde lepingute
saamiseks,” sõnas Kallas.

Sellist jahipidamise korraldamist on kahel aastal RMK Kilingi-Nõmme ja
Anguse jahialadel juba katsetatud ning see on osutunud edukaks.
„Pakkumistulemused annavad adekvaatse pildi jahimeeste vajadustest ja
võimalustest riigimaad tasu eest jahipidamiseks kasutada,“ selgitas RMK
jahimajanduse osakonna juhataja Kalev Männiste. “Jahipiirkondade
rendileandmisel kaasneb ulukite küttimise loaga kohustus küttida jahialalt
suurulukite kõrval ka väikekiskjaid ja kopraid, samuti kohustus
ulukihooldetöödeks ja lisasöötmiseks. Seega on ka edaspidi tagatud
jahikorralduskavast tulenevate kohustuste täitmine.”

Enampakkumised kuulutatakse välja ning loodetakse läbi viia enne uue
jahihooaja algust 1. juunil.

Nimetatud muudatus RMK töökorralduses jõustus samaaegselt käesoleva
jahihooaja lõppemisega 28. veebruaril. Seoses sellega kaotatakse lähiajal 14
jahimajanduse tegevusvaldkonna töökohta. Kolmele inimesele pakutakse uut tööd
RMK siseselt, 11 jahimajanduse töötajat on RMK aga sunnitud koondama. “Peame
oluliseks, et kõik koondatud töötajad leiaksid endale peatselt sobiva rakenduse
ning selleks teeme aktiivset koostööd Töötukassaga,” kinnitas RMK
personaliosakonna juht Ülle Pällo.

RMK jahindusalane tegevus lähtub edaspidi eelkõige maaomaniku ning
metsakasvataja huvidest. Jahinduse eest vastutab RMK metsahalduse
tegevusvaldkond ning igas metskonnas esindab RMK jahindusalaseid huve
metsaülem.

“Meie eesmärgiks on looduse liigirikkuse ning rohkearvuliste
ulukipopulatsioonide säilimine, tagades samas ülemääraste metsakahjustuste
ärahoidmise metsade uuendamisel ja kasvatamisel,” sõnas Aigar Kallas. Selleks,
et metsakasvatajate ja jahimeeste vahel tekiks sellekohane ühine arusaamine, on
Eesti Jahimeeste Selts ja RMK moodustanud spetsiaalse töörühma. “Loodame välja
töötada lepingu, mis sõlmitakse RMK ja riigimaa jahindusliku kasutaja vahel ja
mis kaitseks mõlema osapoole huvisid.”

Muudatused RMK jahimajanduses lähtuvad RMK arengukavast
aastateks 2009-2012, millega nähti ette kahjumlike jahipiirkondade
majandamisest loobumist ning jahipiirkondade piiride korrigeerimist.

 

Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
676 7299, 528 1299
aigar.kallas@rmk.ee

Kalev Männiste
RMK jahimajandusosakonna juht
676 7570, 513 9642
kalev.manniste@rmk.ee

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Video: Põtrade vesised teed

Arktiliste lindude kevadränne on Matsalu lahe ääres Haeskas hoo sisse saanud ja praegu peatub siin tuhandeid rändajaid. Linnusagina sees on tähelepanu köitnud aga kaks põtra, keda on mitmeid kordi märgatud hommikuti lahevees kõndimas Haeskarahule ehk Suurrahule ning õhtuti sealt tagasi.
28.04.2025
Metsamees

Kuidas taastatakse metsise elupaiku Rail Balticu trassi ääres?

Rail Balticu rajamine mõjutab oluliselt metsise elupaiku, mistõttu luuakse Lõuna-Pärnumaal hüvitusalad, kus taastatakse liigile sobivad elutingimused.
22.04.2025